L, 6.03.2021

7 põnevat raamatut, mis teevad lapse targemaks

FOTO: Shutterstock

Uus aasta toob kaasa uued teadmised. Lisaks tasapisi kogunevale elukogemusele saab ühtteist ka raamatutest kõrva taha panna – olgu need teadmised siis inimkehast või loodusseadustest, füüsikast või astronoomiast. Või miks mitte alustada uue, alles kanda kinnitava teaduse, kommisömiootika õppimist? Üks mis kindel, mida varem alustada uute teadmiste kogumist, seda paremad on tulemused. Seisavad ju kõik tulevaste põlvede teadlased tänaste teadlaste õlul.

Els Heinsalu, «Kuti keel».

FOTO: Raamat

1. «Kuti keel»

Els Heinsalu

Illustreerinud Piia Maiste

Kirjastus Argo

2020

Ühest inetust keelenäitamise loost saavad alguse rohked küsimused, millele lapsed Kutt, Maru, Lumi ja Haldja vastuseid otsivad. Miks on üldse suhu keelt vaja ja kuidas see täpsemalt toimib? Kas on erinevusi inimese keele ja loomade keele vahel? Miks kõneldakse maailmas nõnda palju erinevaid keeli? Õnneks on laste vanematel jaksu ja tahtmist neid asju pisut täpsemalt selgitada.

«Kuti keel» on Els Hainsalu keha-sarja kolmas raamat. Varasemad teosed «Haldja saladus» ja «Maru mõrud mandlid» jagasid teavet seedesüsteemi ning kõrvade, nina ja kurgu töö kohta.

***

Katrin Väljataga, «Ümarmudil otsib kodu».

FOTO: Raamat

2. «Ümarmudil otsib kodu»

Katrin Väljataga

Illustreerinud Anu Kalm

Tammerraamat

2020

Mustas meres sündinud ümarmudilamaim imetakse koos veega laevakeresse lisaraskuseks. Laev sõidab Läänemerre ja ühtäkki on ümarmudil kohas, kus ta kedagi ei tunne ja kõik tundub võõras. Õnneks on võõral maalgi sõbralikke asukaid, kes kalapoja teiste omasuguste seltsi aitavad. Lisaks põnevale loole on raamatus ka lastepärane, kuid teaduspõhine selgitus, kes on võõrliigid, kuidas nad meile satuvad ning mil viisil kohaliku olustikuga kohanevad. Raamat on valminud Eesti Meremuuseumi 85. sünnipäevaks.

***

Ilmar Tomusk, «Footoni seiklused».

FOTO: Raamat

3. «Footoni seiklused»

Ilmar Tomusk

Illustreerinud Heiki Ernits

Tammerraamat

2020

Vesinikuaatomi Tuum otsustab oma neljateist miljardi aasta pikkusest elust raamatu kirjutada, kuid pähe ei tule ühtegi head mõtet. Elektron segab keskendumist ja tormab toas ringi, nii et ainult tolmupilv on näha. Kui ta siis jooksuhoos Footoniga kokku põrkab, tuleb Tuumale mõte kirjutada hoopis Footoni elust. Ta istub vanaaegse kirjutusmasina taha ja asub usinalt tööle, kuid Footon pole ühegi Tuuma kirjapandud lausega rahul. Pidevalt parandades ja selgitades saab nii Tuumale kui noorele lugejale selgeks, kuidas tekkis maailm, mis on Suur Pauk ja millest kogu meid ümbritsev õigupoolest koosneb.

***

Grigori Oster, «Kõrgem kommiteadus».

FOTO: Raamat

4. «Kõrgem kommiteadus. Kommisömiootika algajatele ja edasijõudnutele»

Grigori Oster

Tõlkinud Ilona Martson

Illustreerinud Ulla Saar

Kirjastus Varrak

2020

Tegemist on esimese vastavat ala põhjalikumalt käsitleva raamatuga. Teos on jagatud seitsmeteistkümneks õppetunniks, millest esimesed selgitavad välja, mis on kommid ja kuidas neid liigitada, edaspidised õpetavad juba keerukamaid oskusi, nagu kommide remontimine, nende osakeste tundmine ja tootmisprotsessid. Et õpetus oleks võimalikult tõhus, tuleb õppureil ära teha ka kodused ülesanded ja sooritada laboratoorsed tööd. Vaid nõnda võib noor lugeja tõeliseks kommisömiootikuks saada.

***

Luca Novelli, «Hawking ja mustade aukude mõistatus».

FOTO: Raamat

5. «Hawking ja mustade aukude mõistatus»

Luca Novelli

Tõlkinud Els Heinsalu

Kirjastus Argo

2020

Enam kui kahekümnes keeles välja antava sarja «Suurvaimu sähvatus» esimene raamat räägib maailmakuulsast kosmoloogist Stephen Hawkingist. Raamatu autor Luca Novelli, kes lisaks aimeraamatute kirjutamisele joonistab ka koomikseid ja kutsub lapsi teaduse juurde ka tele- ja raadiosaadetes, on minajutustusena edasi andnud Hawkingi seiklusrohke eluloo. Sellesse on põimitud aimelõike valdkondadest, mille uurimisele värvikas teadlane end pühendus. Põnevast ja muhedast jutustusest jääb kõlama Hawkingi soovitus vaadata vahepeal ka üles tähtede poole, mitte ainult oma jalgade ette.

***

Umberto Galimberti, «Miks?».

FOTO: Raamat

6. «Miks? 100 filosoofi mõtted ja lood uudishimulikele lastele»

Umberto Galimberti

U. Galimberti juhendamisel kirja pannud Irene Merlini ja Maria Luisa Petruccelli

Tõlkinud Maria Einman

Kirjastus Otto Wilhelm

2020

Itaalia filosoofi Umberto Galimberti annab lühiülevaate maailma mõtteloost läbi olulisemate filosoofide lühitutvustuste. Alustades antiikfilosoofiast liigutakse välja tänapäevani. Sokrates ja J. J Rousseau, F. Nietzsche ja I. Kant, R. Barthes ja U. Eco – ühegi maailmakuulsa filosoofi ideid ei pea Galimberti liiga keerukaks, et neid lastele selgitada. Pigem vastupidi – lihtsas sõnastuses ja lapselähedaste ülesannete kaudu saavad noored lugejad aimu, et filosoofia pole midagi kauget ja kõrget, vaid on vägagi seotud eluga, mida elame.

***

Karsten Brensing, «Kuidas loomad mõtlevad ja tunnevad».

FOTO: Raamat

7. «Kuidas loomad mõtlevad ja tunnevad»

Karsten Brensing

Illustreerinud Nikolai Renger

Tõlkinud Eha Kattai

Kirjastus Pegasus

2020

Kui sa veel ei tea, milliseid ameteid ämblikud peavad, kuidas delfiinid üksteisele nimesid annavad ning mil kombel elevandid sõpru leiavad, on aeg kätte võtta just see raamat. Teoses vaadeldakse loomade sotsiaalset elu, isiksuse ja eneseteadvuse arengut, keelt ja mõtlemist ning tundeid ja õppimisvõimet. Lisaks põhitekstile leiab noor lugeja ka mitmete katsete kirjeldused ja hulgaliselt põnevaid faktiruute. Raamatu lõpus on sõnastik, kust leiab lihtsas keeles selgitused teoses kasutatavate spetsiifilisemate terminite kohta.

Raamatu autor merebioloog Karsten Brensing on tegelenud põhiliselt inimeste ja delfiinide vastastikmõju uurimisega. Raamat on saanud Saksamaal parima noorte aimeraamatu auhinna.