L, 6.03.2021

Rahvusraamatukogu teenuste kasutus suurenes 2020. aastal hüppeliselt

Säutsumasina avamine Rahvusraamatukogus.

FOTO: Liina Luhats-Ulman

Koroonaviiruse levikuga seotult kasvas eelmisel aastal nii rahvusraamatukogu digitaalsete kui ka muude teenuste kasutusaktiivsus.

Eesti Rahvusraamatukogu juht Janne Andresoo kommenteeris, et teenuste kasutamise kasvu oli näha kohe eriolukorra alguses. «Eelmise aasta märtsis ja aprillis suurenes hüppeliselt just erinevate kontaktivabade ning digitaalsete teenuste kasutamine. Samal ajal tegime kiiresti võimalikuks kontaktivaba laenutuse ja laiendasime juurdepääsu digitaalsetele andmebaasidele. Samuti suurenes huvi nii meie enda digitaalsete kogude vastu kui ka tavapäraselt pigem nišikanalite vastu nagu näiteks rahvusvahelisele ajakirjandusele juurdepääsu pakkuv PressReaderi rakendus,» märkis Andresoo. 

Eelmisel aastal kasvas PressReaderi kasutamine viis ja pool korda. Sealt keskkonnast saavad kõik rahvusraamatukogu kasutajad täismahus juurdepääsu tuhandetele kümnetes keeltes meediaväljaannetele. Kokku pakub rahvusraamatukogu oma otsinguportaali kaudu juurdepääsu enam kui 540-le teadus-, kultuuri- ja muu infoga andmebaasile. 

Rahvusraamatukogu DIGARi Eesti artiklite portaali ja digitaalarhiivi DIGAR külastamine suurenes eelmisel aastal enam kui 20 protsendi võrra, jõudes kahe ja poole miljoni külastuseni. Digitaalarhiividest leiab ajalehti alates 19. sajandi algusest, raamatuid, plakateid, noote jm Eesti kultuuriloole olulist. 

Uusi kasutajaid lisandus kiiremini kui aasta varem: võrreldes 2019. aastaga lisandus uusi lugejaid pea 19 protsenti rohkem ning kojulaenutuste hulk suurenes üle 20 protsendi. Kui aastal 2019 registreeris end rahvusraamatukogu kasutajaks 7431 inimest, siis 2020. aastal juba 8830.  

Teenuste kasutamine suurenes just eriolukorra ajal. Näiteks oli eriolukorra esimese pooleteise kuu jooksul laenutusaktiivsus enam kui 35 protsenti suurem kui samal ajal aasta varem.