L, 16.01.2021

Alexander Tsikhilov: plokiahela tehnoloogia on praegusel ajal veel oma kiviajas

Alexander Tsikhilov.

FOTO: Karen Härms

2008. aastal ilmus dokument, mille autor oli keegi Satoshi Nakamoto, ja sellele järgnenud plokiahela tehnoloogia esimene praktiline rakendus, projekt Bitcoin, jäid tol ajal avalikkuse suurema tähelepanuta. Hiljem, kui teave hakkas tasapisi levima, naerdi projekti üle avalikult – ainuüksi idee, et eksisteerib elektrooniline raha, mida tagab selle emiteerimiseks kulutatud elekter, tundus paljudele naeruväärsena. Seda kuni hetkeni, mil hakati ühe bitcoin’i maksumust tuhandetes dollarites mõõtma.

Kõrgtehnoloogilise tegevusala sünd

Aastal 2016 plahvatas massiline huvi plokiahela projektide vastu. Just siis astus see tööstus järgmisesse, vastutöötamise etappi – plokiahelal põhinevad projektid muutsid üha suuremaks ohuks, tekitades konflikte riikide, traditsiooniliste finantsasutuste, vahendajate ja finantsjärelevalve vahel. Tõsi, paljud neist ohtudest olid ka põhjendatud.

Alexander Tsikhilov, «Plokiahel. Põhimõtted ja alused».

FOTO: Raamat

Juba üle kümne aasta on kulunud hetkest, mil Bitcoini projekti esimesse plokiahelavõrku tekkis alusplokk. Admiral Marketsi kaasasutaja ja raamatu «Plokiahel. Põhimõtted ja alused» autor Alexander Tsikhilov tõdeb, et see sündmus tähistas terve kõrgtehnoloogilise tegevusala sündi ja mõjutas edaspidi paljude inimeste elu. Oli neid, kes suutsid krüptorahasse tehtud varajaste investeeringute toel rikastuda, ja neid, kes oskasid õigel ajal välja tuua investoritele huvipakkuvaid ideid ning koguda ICOde kaudu märkimisväärseid summasid. Oli ka neid, kes arendajate lubadusi uskudes panid oma raha uutesse, kuid juba mõne kuu möödudes väärtusetuks muutunud krüptomüntidesse. Plokiahelatööstus võib äratada vaimustust ja pettumust, sünnitada lootusi ja neid purustada, muuta põhjalikult ärimudelite ülesehituse filosoofiat, ent ajada uurijaid ka tehnoloogilisse ummikusse, millest esmapilgul polegi väljapääsu. Ühesõnaga, toimub Tsikhilovi sõnul normaalne arenguprotsess, mis käib vältimatult kaasas iga elujõulise uuendusliku nähtusega.

Aeg näitab, kas plokiahelal seisab ees edasine evolutsioon

«Võib arvata, et plokiahela tehnoloogia tõstatab rohkem küsimusi, kui annab vastuseid, kuid tunnistame ausalt, et 10 aastat on liiga lühike aeg kiirete järelduste tegemiseks,» tõdeb Tsikhilov. «Ameerika Ühendriikide füüsik, endine USA energeetikaminister ja Nobeli auhinna laureaat Steven Chu ütles kunagi: «Kiviaeg ei lõppenud selle pärast, et kivid otsa said.» Kahtlemata on plokiahela tehnoloogia praegusel ajal veel oma kiviajas. Küll aga annavad need teabevahetuse avatuse põhimõtted, mida plokiahelatööstus järgib, alust eeldada, et selle areng jätkub päris kiires tempos.»

Esmajärjekorras aitab sellele tema sõnul kaasa sünergia kõigi protsessi kaasatud spetsialistide – ettevõtjate, inseneride ja teadlaste – vahel. Kas plokiahelal seisab ees edasine evolutsioon n-ö pronksiaja ja rauaaja kujul, näitab aeg. «Ühes pole aga põhjust kahelda – meil ei ole tegemist üksnes väärtuste arvestuse, hoidmise ja ülekandmise uue kontseptsiooniga, vaid ka uue tehnoloogilise filosoofiaga, mis võib põhjustada tuhandeid aastaid püsinud sotsiaalsete ja ärisuhete mudelites tektoonilisi muutusi,» kirjutab ta oma raamatus. «Jutt käib esmajärjekorras vahendamise mõistest.»

Isegi kui plokiahel ei kõrvalda täielikult seda rolli, suudab pooltevaheliste detsentraliseeritud suhete idee tunduvalt nõrgestada selle valitsemisvõimu. Milliseid tagajärgi võib see endaga kaasa tuua? «Vahendustasudest vabanemine on võimas tegur, mis võimaldab kallihinnalisi inim- ja rahalisi ressursse suunata mittetootlikult tegevuselt ümber loovatele tegevustele. Muidugi pole kaugeltki kõik vahendustegevuse vormid maailmamajandusele ainult ballast, kuid leidub arvukalt vahendustehingute tüüpe, millest inimkond võiks valutult vabaneda. Peamiseks instrumendiks võib siinjuures osutuda plokiahela tehnoloogia, mille kasutamine arhitektuurilise alusena põhimõtteliselt uute projektide loomiseks võimaldab kommerts- ja muude teenuste vallas ellu viia laialdase vahendajatest puhastamise,» kirjutab Tsikhilov.

Rääkides riigi ja finantsjärelevalve rollist, tuleb tähelepanu pöörata sellele, et bürokraatlike asutuste loomupärane konservatiivsus hakkab plokiahela tehnoloogia arengut pigem takistama kui soodustama. Tsikhilovi sõnul jääb üle üksnes loota, et leidub valitsusi, kes lähevad krüptokeskkonna reguleerimisel strateegiliselt mõistlike riskide võtmise peale. See omakorda toetaks edasisi edusamme nii finantssektori kui ka laiemalt teenuste taristu edasises arengus. See annaks vaieldamatu eelise riikide ees, mis klassikaliste rahandusmudelite suhtes järgivad kaitsvaid põhimõtteid, tagades neile näilise stabiilsuse, kuid samas ka vältimatu seisaku tehnoloogilises arengus. Mitte mingil juhul poleks mõistlik eirata strateegilisi suundumusi maailma infotehnoloogiavaldkonnas, sest see toob vältimatult kaasa tehnoloogilise mahajäämuse ja taristu allakäigu.

Statistika räägib iseenda eest

Ainuüksi 2018. aastal kasvas plokiahela arendajate arv maailmas 33 korda, äriettevõtete nõudlus plokiahelalahenduste spetsialistide järele kasvas samal aastal 517 protsenti. Ärialane sotsiaalvõrgustik LinkedIn avaldas oma uurimuste andmed, mille kohaselt peetakse plokiahela arendajaid Ameerika Ühendriikide tööturul nõutuimateks spetsialistideks. Paljud ülikoolid üle kogu maailma avavad õppetoole plokiahela valdkonna spetsialistide ettevalmistamiseks, kuid kahjuks ei kulge see protsess nii kiiresti, kui infotehnoloogiaga seotud ettevõtlusmaailm sooviks. Kõik see räägib Tsikhilovi sõnul tohutust huvist plokiahela tehnoloogia vastu üldisemalt, ent ka sellest, et üha enam seostatakse sellega sotsiaalse ja ärikeskkonna edasist arengut.

«Tehnoloogia olemasolu esimesel kümnel  aastal koges oma nahal ühiskonna tunnete kogu spektrit: ükskõiksusest või vaoshoitud optimismist agressiooni ja ehedalt piibelliku fanatismini. Seda needsid valitsused ja riiklikud järelevalveasutused, ülistasid aga libertaanlike ja anarhistlike ideede kandjad. Ühed analüütikud riputasid krüptoprojektidele mullide ja püramiidide silte, kuid leidus ka neid, kes rääkisid uuest maailmapildist, maailmast, mis pole enam kunagi endine. Ühed autoriteetsed visionäärid ennustasid, et bitcoin maksab juba lähiaastail miljoneid, teised aga, vastupidi, ennustasid sellele kuulsusetut lõppu. Keegi luges koguni kokku, et Bitcoini projekti on praeguseks «maha maetud» juba vähemalt 334 korda ning kindlasti pole see veel piir,» kirjutab Tsikhilov.

Üht võib tema sõnul siiski kindlasti väita: plokiahela tehnoloogia on oma arengutee alguses. Kas see muudab harjumuspäraseid äritegevuse, riigi ja kogu ühiskonna juhtimise tsentraliseeritud meetodeid? Kas krüptorahad saavad võimaluse kas või mingil määral käibelt tõrjuda klassikalisi maksevahendeid? Kas see aitab muuta väärtuste ülekandmise protsesse ühiskonnale läbipaistvamaks ja õiglasemaks? Kui suurem osa neist küsimustest saavad tulevikus jaatava vastuse, võib Tsikhilovi sõnul loota, et tänulikud järeltulevad põlved püstitavad plokiahelale ehk isegi mälestusmärgi.