Neigaus on laiemale avalikkusele tuntud kui muusik ja staarmetroseksuaal. Küll aga tõdeb ta, et kuulsus pole nii särav ja ilus kui tundub – kui talle hakati saatma ähvarduskirju või tapmisähvardusi, käis ta peast läbi ka mõte muusika tegemine lõpetada, ent raskuste kiuste tegutses ta oma unistuste suunas edasi.
«Aega läks, kuid lõpuks olin ma valmis oma «Kõigest loobunud» lugu laiema avalikkusega jagama. Ma laadisin selle Youtube’i üles ja Mari-Leen Albers aitas mind Õhtulehes uudisega. See oli tibatillukene uudis, kuid abiks ikkagi. Panin veel Youtube’i lingi oma Facebooki seinale ja neid inimesi, kes seda jagasid, oli tegelikult väga palju. Facebook oli selleks ajaks oma populaarsust kogumas ning seda kasutati väga tihti,» meenutab Neigaus.
Ta räägib, et sisendas endale kogu aeg, et tasa sõuad ning kaugele jõuad ning heade tutvuste olemasolu on väga tähtis, et jõuda sinna, milles ta oli kogu aeg unistanud. «Saatsin loo ka Jaanikale ja ta tunnistas, et ma olen väga head tööd teinud. Ta aitas omalt poolt veel nii palju, et ta saatis selle loo oma produtsendile. Ma ei tea, mida Jaanika oma produtsendile lisaks ütles, kui järgmisel päeval sain ma kirja härralt nimega Meelis Eskola. Ta oli Jaanika produtsent ja ütles, et ta annab mulle võimaluse selle looga laval esineda. Ta tegi seda seetõttu, sest ta tahtis näha, kuidas mu lavaline liikumine välja näeb ja kuidas ma noortele muusikasõpradele peale lähen. Meelis korraldas koolinoorte pidusid ja see oli hea võimalus tõestada, et ma saan laval esinemisega hakkama,» kirjutab ta.
Noortele oli tema sõnul ka hea seetõttu esineda, et nad olid vastutulelikumad uute asjade puhul. Kui neile miski meeldib, siis hakatakse tegevust jälgima ja nii need fännid tekivad. «Mul oli nii palju tahtejõudu ning ma nägin roppu moodi vaeva, et valmistada ette selline artist, nagu ma tahtsin olla. Ma tegin palju ettevalmistusi ja sebisin paar tüdrukut enda kõrvale lavale. Me tegime koreograafia ja mõtlesime kava peensusteni läbi. Esinemine läks väga hästi ja ma olin üllatunud, sest mõned noored teadsid isegi kaasa laulda. Seega, sellest väiksest meediakajastusest oli olnud tegelikult suur kasu. Ma sain alles nüüd südamerahus sisse-välja hingata, sest nägin, et asi on hakanud võtma ilmet,» räägib ta oma muusikateekonna algusest.
Ajakirjanikud nägid klikimagnetit
Paar päeva enne esinemist saatis ta veel Albersile kirja, et on esinemas ja et äkki ta sooviks vaatama tulla. Ta tuligi koos oma kaaslasega ja ta ei tulnud lihtsalt vaatama seda esinemist, vaid tegi Neigausiga ka intervjuu.
«Minust tehti pilt ja tundus, et intervjuu läks ka hästi. Hiljem artiklit lugedes nägin, et sinna oli veel lisatud intrigeerivalt, et olen Rolf Juniori konkurent. Artikkel pidi ju müüma ja Albers teadis täpselt, kuidas neid klikke lugejate käest kätte saada. Mu sõnu väänati vastavalt vajadusele ja see oli asi, mida ma meedia puhul ei teadnud. Ma ise ei olnud ennast mitte kunagi kellegi konkurendina tundnud ega mõelnudki ennast ühegi lauljaga võrrelda. Ma lihtsalt tahtsin üle kõige teha oma asja ja näha, kui kaugele see mind elus viib,» tõdeb ta.