KATKEND ⟩ «Ah, ma kirjutan pidevalt. Pidevalt! Ma kirjutan lausa kogu aeg»

Järgmisel päeval joob diplomaat ja kirjanik Jaak kohviku tagatoas oma latet. Ta rüüpab seda, naudib iga maitsenüanssi ja rüüpab siis uuesti. Ükski tilk ei lähe raisku. Diplomaat Jaak tahab oma joogi absorbeerida, saada sellega üheks. Tal on aega seda nautida, aega, et lasta sel natuke seista suus, kus ta sellega veidi kuristab. Tal on päikseprillid ees ning tema valgel habemetüükas kassinäol on igimõtlik ilme. Jaak on sageli mõtlik. Ta tunneb naudingut eksistentsi imedest, kõigist selle tahkudest. Ta võtab järgmise lonksu.