/nginx/o/2020/12/01/13506659t1h5cd2.png)
Novembri lõpus toimus Eesti Maja - Viro-keskuse Youtube’i kanalil soomendatud eesti kirjanduse virtuaalfestival «Uksest ja aknast». Festivali pealkirja polnud vaja soomendada, sest nii uksi kui akkuna on soomlastele murretest tuttavad sõnad.
VIDEOD ⟩ 11 sisukat vestlust värskelt soomendatud eesti kirjandusest on nüüd kõigile vaadata
Eesti kirjanikud on traditsioonilistelt käinud oma värskelt soome keelde tõlgitud teoseid tutvustamas sügisestel Soome raamatumessidel ja Tuglase Seltsi mardilaadal. Sel aastal seda võimalust polnud ja Helsingis Eesti Majas tegutsevad Tuglase Selts, Eesti Instituut ja Soome-Eesti Seltside Liit ning Eesti saatkond Helsingis otsustasid korraldada virtuaalse kirjandusfestivali.
Nüüd on kõik 11 videot ilmunud ning Eesti ja eesti kirjanduse sõbrad saavad neid endale sobival ajal vaadata. Kõigil vestlustel on eesti- ja soomekeelsed subtiitrid.
Tänasest on vestlused ka Tuglase Seltsi Youtube’i kanalil, kust saab vaadata ka varem lindistatud kirjandusintervjuusid ja vestlustesarja «Lahden takaa».
Videosaadete programm
- Soomes on peatselt ilmumas Valdur Mikita «Lingvistiline mets» (Lingvistinen metsä, tõlkinud Anniina Ljokkoi, kirjastus Sammako). Mikita eelmine tõlkeraamat, «Kukeseente kuulamise kunst» võeti soome lugejate poolt hästi vastu. Autoriga vestleb Urmas Vadi.
- Mis soomlasi Eestis paelub? Ajakirjanik Rain Kooli veab vestlusringi, milles osalevad paljude reisiraamatute autor, soome-eesti suhete klassik Tapio Mäkeläinen ning Antto Terras, kuulus soome-eesti kirjanik, detektiiv ja stand-up koomik. Juttu tuleb Tapio Mäkeläineni värskest reisijuhist Tallinna eeslinnadesse (Tallinnan esikaupunkialuet, kirjastus Arktinen Banaani) ning Antto Terrase uudisteosest Viro (Sensuroimaton) (kirjastus Into-kustannus; e.k «Eesti (Tsenseerimata)».
- Prof Valter Langi «Läänemeresoome tulemised» (2018) seab uude valgusse soome-ugri hõimude jõudmise meie aladele. Soomes äsja ilmunud tõlge kannab pealkirja Homo Fennicus. Itämerensuomalaisten etnohistoria (tõlkinud Hannu Oittinen; SKS). Autoriga vestleb Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo professor akadeemik Karl Pajusalu.
- Lastele kirjutava krimikirjanduse meistrilt Mikä Keränenilt on Soomes ilmunud järjekordne tõlge salaselts Divari sarjast: Salaperäinen kukkavoro (tõlkinud Kaisu Lahikainen, kirjastus Lector; e.k. «Salapärane lillenäppaja»). Autorit usutleb Heidi Iivari.
- Kätlin ja Hanneleele Kaldmaa ühisteose «Kaks armastuslugu» (Kaksi rakkaustarinaa, kirjastus Aviador) on soome keelde tõlkinud Outi Hytönen, kes autoreid ka intervjueerib.
- Tõnu Õnnepalult on Soomes värskelt ilmunud «Vilsandi suvi» (e.k 2018) ja «Lõpetuse ingel» (e.k. 2015) (Vilsandin kesä ja Lopetusen enkeli, tõlkinud Jouko Väisänen, kirjastus Kirjokansi). Autoriga vestleb kirjandusteadlane Mart Velsker.
- Ajalooprofessor Seppo Zetterbergil on valminud teos Konstantin Pätsist kui Eesti-Soome ühisriigi unistajast: Kaksoisvaltion haaveilija – Konstantin Päts ja Suomi (kirjastus Docendo). Autorit intervjueerib ajaloodoktor Heikki Rausmaa.
- Mart Kivastiku romaani «Taevatrepp» (Taivaan portaat) on soome keelde tõlkinud Anna Kyrö (kirjastus Atrain & Nord). Autoriga vestleb Heidi Iivari.
- Jaan Krossi loomingust kõnelevad tema teoste soomendaja Juhani Salokannel ja kirjanik Sirpa Kähkönen.
- Asko Künnapilt on Soomes ilmunud teine luulekogu – Pallosalama koputtaa tullesaan (tõlkinud Hannu Oittinen, kirjastus Enostone; e.k. «Keravälk koputab tulles»). Luuletajaga vestleb Soome saatkonna pressiesindaja Sanna Immanen.
- Eestis elavalt soome kirjanikult Ville Hytönenilt on ilmumas teos Viro maailmanvallaksi! (kirjastus Sammako), milles ta arutleb eesti kultuuri ja Eesti riigi tugevuste ja väljavaadete üle. Kirjanikuga vestleb Rain Kooli.