Valmis raamat sisearhitekt Aulo Padarist, kelle tööd kuuluvad Eesti nõukogudeaegset arhitektuuri kullafondi

Arhitektuurimuuseumi väljaandena ilmunud raamat on kokkuvõte Aulo Padari loomingust tema enda, tema kolleegide ja ka endiste õpilaste pilgu läbi. Padaril on olnud õnn oma 40-aastase karjääri jooksul tegeleda rea Eesti arhitektuuri kullafondi kuuluvate hoonetega. Isikupärase autorina on ta neisse loonud interjöörid, mis olid või on tänaseni väärtuslikud nii tervikuna kui üksikesemete tasandil.

Tema projektidest tähtsaima osa moodustavad avalike hoonete ja endiste kolhoosikeskuste interjöörid. Sille Pihlak toob mõned ehitised välja: «Tuntumad on kindlasti Rapla KEK, Pirita Purjespordikeskus, Tallinna kesklinnas Projekteerijate maja ja endine valuutakauplus «Turist». Üle Eesti on ta projekteerinud kolhoosikeskuseid, näiteks Linda kolhoosi keskuse Võrumaal Kobelas ja selle juurde kuuluva saunahoone, mis on mõlemad väga erakordse ruumikäsitlusega».

Näituse ja kataloogi koostajad loodavad, et suudavad näitusega väärtustada Padari pärandit ning esile tõsta ainulaadset nõukogudeaegset arhitektuuri Eestis. Näitusel näeb ka režissöör Maris Kerge lühikest portreefilmi.

Karen Jagodini sõnul kerkib Aulo Padari loomingule mõeldes esile sisearhitekti ja arhitekti tandemi väärtus: professionaalne teineteisemõistmine, mis on põimitud respekteeriva mõttekaaslusega. Aulo Padar esindab 1960. aastatel Eesti sisearhitektuuri tegevusväljale astunud põlvkonda, kelle käekiri on läbi aegade lähtunud modernistlikult voolavast, ehedaid materjale tähtsustavast ja valgust suunavast ruumiideest.

Lisaks nõukogudeaegsetele suurobjektide ulatub Aulo Padari looming kuni kaasajani välja, muuhulgas on ta näiteks 2005 valminud Estonia ooperiteatri publikuruumide renoveerimisprojekti autor (koos Juta Lemberiga).

Raamat on rikkalikult illustreeritud valmimisjärgsete fotode ja originaaljoonistega, millest paljud on esmakordselt publitseeritud ja pärinevad Aulo Padari isiklikust arhiivist. Mitme märgilise interjööri tänast seisukorda on fotodel dokumenteerinud Päär Keedus. Raamatu kaanel on kujutatud 1984. aastal projekteeritud, aga ehitamata jäänud Tallinna Ooperi- ja balletiteatri suurt saali.