Krüptoraha ekspert Asse Sauga selgitab: kuidas elimineerida süsteemis korruptsiooni ja petmise võimalus

Asse Sauga on Change Invest nõukogu liige, Eesti Krüptoraha Liidu kaasasutaja, infotehnoloogia taustaga krüptorahanduse ja plokiahela ekspert, investor, koolitaja ja konsultant. Ta on töötanud IT-firmas Microlink ja Rahandusministeeriumis ning LHV palkas ta esimese pangana maailmas plokiahela eksperdiks.

Ta on krüptorahanduse teemal teinud lugematul hulgal koolitusi, esinenud teles, raadios ning aidanud nii ettevõtteid kui ka avalikku sektorit ja selles valdkonnas käivitanud mitmeid projekte.

Bütsantsi kindralite probleem

«Usaldusväärsuse saavutamine just hajussüsteemides on olnud pikka aega arvutiteaduses suureks väljakutseks ja seda kirjeldatakse ühe metafoorse probleemi abil,» kirjutab Asse Sauga oma raamatus «Kõik sai alguse Bitcoinist».

Esimest korda mainisid seda kahe kindrali probleemina aastal 1975 kolm USA teadlast, E. A. Akkoyunlu, K. Ekanadham ja R. V. Huber. 1982.aastal kirjeldati sama probleemi uuesti natuke teise nimega, Bütsantsi kindralite probleemina, jälle kolme USA teadlase, L. Lamporti, R. Shostaki ja M. Pease’i avaldatud dokumendis (QR-kood).

Probleemi olemus on seletatav järgmise metafoori abil:

«On tubli keskaeg ja Lõuna-Euroopas domineerivad Bütsantsi keisririigi väed. Sõjavägi on jagatud väeosadeks ja iga väeosa juhib oma kindral. Ainsaks info edastamise viisiks on käskjalad. Rooma linna piirates on eri väeosadel vaja võimalikult kiiresti saavutada konsensus või kokkulepe, kas rünnata või taganeda. Kõik koos ühel ajal linna rünnates on vallutamise tõenäosus märksa suurem. Kui üks kindral avastab, et kõige mõistlikum on rünnata koidu ajal, peab ta saatma vastava sõnumiga käskjalad teiste väeosade kindralite juurde. Mõni käskjalg peab üle jõe ujuma, mõni läbi vaenuliku piirkonna liikuma. Alati on suur oht, et käskjalaga midagi juhtub. Mõni tapetakse varitsuses, mõne surmab juhuslik nool ja pole välistatud ka juhtumid, kus käskjalg ise osutub reeturiks ja läheb vastaspoolele üle. Samas pole välistatud, et reeta võivad ka erinevate väeosade juhatajad,» kirjutab Sauga.

Isegi kui õige sõnum jõuab lõpuks õige kindralini, on alati oht, et ka too osutub reeturiks. Seega ei saa sõnumi saatnud kindral kunagi kindel olla, et:

1) tema sõnum on jõudnud õigesse kohta;

2) tema sõnumit pole vahepeal keegi muutnud.

Nii on väga keeruline saavutada sõnumite usaldusväärsus ning ühismeel üle terve sõjaväe.

Probleemi sisu ongi Asse sõnul see, kuidas tagada sellises olukorras kõigi osapoolte vaheline üksmeel ja sõnumite usaldusväärsus. Teisisõnu, kuidas elimineerida süsteemis korruptsiooni ehk reetmise ja petmise võimalus ning seda ka juhul, kui süsteemi osapoolte arv kogu aeg muutub.

Bitcoin koos plokiahelaga on lahendus Bütsantsi kindralite probleemile

Seda probleemi on palju käsitletud ja üritatud lahendada nii arvutiteaduses kui ka laiemalt erinevate hajussüsteemide disainimise juures. «Teadlased üle maailma arvasid, et see probleem ei ole lahendatav – kuni aastani 2008, kui Satoshi Nakamoto avaldas esimese dokumendi (QR-kood) bitcoin'i tööpõhimõtte kohta,» kirjutab Sauga. «Asjatundjad taipasid kohe, et see võibki olla lahendus. Nüüdseks kui bitcoin on juba 9 aastat töös olnud, võime täiesti kindlalt öelda, et bitcoin koos oma plokiahelaga on siiani kõige parem lahendus Bütsantsi kindralite probleemile. Koos kaeve protsessi ja töötõendiga tekitab bitcoin'i võrk olukorra, kus ei ole vaja teada ja tunda erinevaid võrgus osalevaid osapooli selleks, et siiski tagada nende usaldusväärsus. Usaldusväärsuse eest hoolitseb hoopis meile kõigile üheselt arusaadav matemaatika. Kuna ülekanded kinnitab kogu võrk, siis on lahendatud ka sõnumiedastuse probleem. Piltlikult öeldes näeb kogu Roomat ümbritsev sõjavägi reaalajas, kus, kuhu ja kuidas käskjalad liiguvad ning milline informatsioon neil parasjagu kaasas on. Seetõttu saavad nad kõik osaleda informatsiooni valideerimises.»

Lugedes Satoshi avaldatud dokumenti, näeb kohe alguses, et tegelikult kirjeldas ta alternatiivset rahasüsteemi. Võimalik, et ta ei teadnud, et n-ö kogemata lahendab ka selle inimkonnale palju tähtsama probleemi, mis loob täiesti uued innovatsioonivõimalused. Teoorias on võimalik ehitada korruptsioonivabu infosüsteeme, kus korruptsiooni võimalus on põhimõtteliselt välistatud.

«Sellepärast peetaksegi plokiahelat vähemalt sama oluliseks leiutiseks kui internet või raadiolained ja loodetavasti lahendab see tulevikus veel palju inimkonnale tähtsaid probleeme,» selgitab Sauga.