R, 30.10.2020

Vanavanemad on võrratud! Eesti lastekirjanduse keskus soovitab raamatuid vanaemadest ja vanaisadest

FOTO: Shutterstock

Septembrikuu teisel pühapäeval tähistatakse ülemaailmset vanavanemate päeva. Ja on tõsi, et vähemalt ühe piduliku päeva on vanavanemad ära teeninud küll.

Keegi ei küpseta ju nii häid pirukaid kui vanaema, koo nii sooje sokke kui tema ega jutusta minevikust nii põnevaid lugusid.  Kes veel, kui mitte vanaisa jaksaks lapsega tundide kaupa ussikest leotada või teaks, mida teevad kõik need vanaaegsed tööriistad, mis tal kuuris leiduvad. Loomulikult saab vanavanemate juures selgeks ka see, millised on parimad söögiseened ja kust saab magusamaid metsmaasikaid. Ja kui juhtub, et vanavanemaid ei ole, tuleb nad lihtsalt välja mõelda. Mis oleks elu ilma vanaemade-vanaisadeta!

***

Julia Kuznetsova, «V-kodu».

FOTO: Hea lugu

Julia Kuznetsova «V-kodu» 

Illustreerinud Olga Gromova

Tõlkinud Tarmo Rajamets

Kirjastus Hea Lugu

2020

Kui isa Serjoža ja ema Tanja on tööl tähtsaid asju ajamas, Vika koolis ja pisike Tina lasteaias, hoolitseb vanaema Ženja koduste asjade eest. Just tema teab, kuidas valmistada parimaid pärastlõunaseid pirukaid, kuidas hoida ära isa peavalusid ning remontida tualetipotti. Nagu nipsti saavad kuivatatud Tinakese pisarad, rahustatud teismelise Vika tujud ja silutud teisedki inimsuhted. Õhtuti hoiab aga vanaema end vormis poksikotti pekstes. Kuna vanaema ei taha oma lähedastele muret valmistada, teeb ta kõik, mis tema poeg, isa Serjoža tahab. Läheb isegi sanatooriumi puhkama, kui nii öeldakse. Kuidas saab hakkama perekond ilma vanaemata? Kuidas läheb vanaema Ženjal ilma oma armsa pereta?

***

David Walliams, «Gängstamemm».

FOTO: Kirjastus Tänapäev

David Walliams «Gängstamemm» 

Illustreerinud Tony Ross 

Tõlkinud Ehte Puhang 

Kirjastus Tänapäev 

2014

Igal reede õhtul, kui vanemad kohtingule lähevad, viivad nad Beni vanaema juurde. Benile ei meeldi seal. Talle tundub vanaema kõige igavama inimesena maailmas. Vanaema oma valgete lokkide, kuuldeaparaadi, karvase lõua ja pruunide sukapükstega on ju tüüpiline vanainimene, kes kunagi kodust väljas ei käi ja armastab üle kõige sõnamängu mängida. Ühel korral taas vanaema juures olles avastab Ben aga karbi juveelidega. Sellest õhtust saati pole enam miski endine ja Ben mõistab õige pea, et ta vanaema pole üldse igav, vaid tõeline gängsta.

***

Anti Saar, «Külaskäik».

FOTO: Päike ja Pilv

Anti Saar «Külaskäik» 

Illustreerinud Anna Ring 

Kirjastus Päike ja Pilv 

2017

Kevadel sureb poisi vanaema, sügisel läheb ta vanaisale külla, et sel üksi nii nukker poleks. Üheskoos käiakse kalal ja mängitakse koroonat, tehakse kartuliputru ja vaadatakse telekast jalgpalli. Kui vanaisa hakkab sauna kütma, läheb poiss suurde õunaaeda jalutama. Noppinud puu alt õuna, avastab poiss sealt õunaaugu, kust õunauss ta põnevale retkele kaasa kutsub. Vanaema õmbluskarp ja parandatav kinnas, köök ja leso, vanaema siidisall ja saiavorm värske piimaga – need on asjad, mida poiss õunas kohtab. Ja kui vanaisa poissi hüüab, on tore koos temaga meenutada, mida vahvat vanaemaga tehtud sai.

***

Indrek Koff, «Kui ma oleksin vanaisa».

FOTO: Päike ja Pilv

Indrek Koff «Kui ma oleksin vanaisa» 

Illustreerinud Marion Undusk 

Kirjastus Päike ja Pilv 

2013

Mida kõike saab teha, kui olla vanaisa. Ainult vanaisal saab olla palju lapselapsi ja ainult vanaisa saab neile meeldida rohkem kui nende emad ja isad, sest vanaisa lubab neil teha kõike. Kõik lapselapsed, olgu neid kasvõi kümme, saavad istud vanaisa põlvel, uurida vanaisa kola, mängida kulli ja koletist. Vanaisa köögis pragiseb kogu aeg tuli ja pliidil valmivad maitsvad road. Vanaema muidugi aitab vanaisa ka pisut, just nende roogadega. Muuga saab üks tore vanaisa ise hakkama.

***

Markus Saksatamm, «Kaisa sada vanaisa».

FOTO: Kirjastus Rahva Raamat

Markus Saksatamm «Kaisa sada vanaisa»  

Illustreerinud Anni Mäger

Kirjastus Rahva Raamat 

2018

Mida teha, kui sul ei ole vanaisa ja ema ei taha temast ka midagi rääkida? Ettevõtlik ja elava fantaasiaga Kaisa otsustab vanaisa välja mõelda. Kuna Kaisale meeldib palju erinevaid asju teha, pole ka vanaisasid üks, vaid mitu. Üks vanaisa on õpetaja, teine ehitab linnumajasid, kolmas on pesunuustikut päästev mereröövel, neljas aitab tüdrukul keedetud porgandid ära süüa jne. Mis aga kõige olulisem – neil väljamõeldud vanaisadel on oluline roll ka tüdruku julgemaks muutmisel.

***

Ulf Stark, «Vilista mulle, Johanna».

FOTO: Koolibri

Ulf Stark «Vilista mulle, Johanna» 

Illustreerinud Anna Höglund 

Tõlkinud Ülle Kiivet 

Kirjastus Koolibri 

2014

Ulfi vanaisal on sünnipäev. Siis süüakse alati torti ja vanaisa annab Ulfile viis krooni. Ulfi sõbral Berral aga ei ole vanaisa. Õnneks teab Ulf, kust vanaisasid saada võib. Vanadekodust muidugi. Kui poisid sealt ühe hõredate juuste ja traksidega papi leiavad, kuulutavad nad Berra tema lapselapseks. Rõõmu tavapäratust olukorrast jagub kõigile kolmele. Üheskoos käiakse kohvikus saiu söömas, mängitakse kaarte ja käiakse pargis värvukesi toitmas. Vanaisa Nils õpetab poistel tuulelohe tegemist ja vilistamist. Ühel päeval taas vanadekodusse minnes on aga Nilsi tuba tühi...