Mats Soomre: inimesed ei oska oma tegelikke tugevusi ise näha

«Kui sa teed tööd, mis sinu tugevustega ei sobi, siis pole see meeldiv ei ühele ega teisele poolele. Kui aga leiad selle õige rolli ja teed seda, mis sulle sobib, on ka hoopis teine tunne,» räägib KoostööKunstiKool Belbin Eesti asutaja ja treener Mats Soomre, kes on läbi viinud kaugelt üle tuhande meeskonnatööteemalise koolituse ja kasutab Belbini teooriat oma koolitustel.

Mats Soomre kommenteerib Belbini teooriat.

Igal inimesel on oma roll

Mats Soomre sõnul kui on näha, et töö inimesele ei sobi, tuleks juhil mõelda vahetuse peale. «Ma ei räägi lahti laskmisest, vaid pigem rollivahetusest. Ta võib olla mõnes teises rollis täiesti teine, palju parem,» räägib ta.

Soomre ütleb, et kunagi ei tohiks kellegi kohta öelda, et ta on raske iseloomuga inimene. «Seesama nn raske tüüp on tihtipeale inimene, kes on õiges rollis kõige usaldusväärsem,» on ta kindel. Ta toob näiteks ühe noore projektijuhi, kelle kohta öeldi, et ta ei vii kunagi ühtegi projekti lõpuni, jääb kogu aeg hiljaks ja sebib edasi-tagasi. Kui aga seda probleemi laiemalt vaadati, selgus, et noormehele, kes on oma olemuselt kärsitu ja tahab kiirelt tegutseda, olid antud hästi pikad ja pigem rutiini nõudvad projektid.

«Nii kui ta sai kiiremad projektid, kus oli tõesti vaja kliendil kiirelt asjad korda teha, lendas noormees kohale ja tegi kõik korda. Keegi ei saanudki päris täpselt aru, kuidas ta seda kõike tegi, aga ta tegi selle väga hästi ära,» toob Soomre välja. Umbes aasta hiljem ütles meeskonna juht, et see on inimene, kellega ma võin ükskõik millal samas meeskonnas tööd teha. Ta õppis seda noormeest tundma just tugevuste poole pealt - lühikesed projektid, kiire reaktsioon ning noormees lahendas kiirelt klientide probleeme.

Kuidas aga aru saada, milline on inimese õige roll ja millised tema tugevused? Tihtipeale ei oska inimesed oma tegelikke tugevusi ise näha. «Me kõik oleme mingil määral tublid, toredad ja positiivsed, mis on liiga üldine ja tihti ka ebatäpne. Belbini meeskonnarollide mudel on seevastu väga täpne käitumiseelistuste analüüs, millega enda ja teiste tugevusi mõõta. Dr. Belbin ise ütleb, et juba 15.-16. aastaselt võiks noorel inimesel olla ettekujutus, mis sorti inimene ta on, ja õppida nägema ennast natuke laiemalt.»

Nõrkused on tihtipeale hoopis tugevused

«Kui inimeste käest küsida, mis on tema nõrkused, räägivad nad tihtipeale hoopis oma tugevustest,» toob Soomre välja. Näiteks on mõni inimene tugev vaidleja, mida paljud tajuvad nõrkusena. Belbini vaates on see pigem tugevus, üks tunnus paljude hulgast, mis kaasnevad vägagi tulemusele ja lahendustele orienteeritud inimesega tüübiga.

«Minu soovitus liiga tihti vaidlevatele inimestele on pöörata vastuvaidlemine ümber – pooltvaidlemiseks. Pange sama energia ja entusiasm pooltvaidlemisse ja te üllatute,  kuidas kõik hakkab muutuma,» ütleb ta ning lisab, et pooltvaidlemine ei tähenda automaatselt, et inimene peaks oma esialgsest seisukohast kohe loobuma.

Küll aga ei tohiks vaidlemist ajada segamini jonnimisega – vaidlemine on aru saamiseks, kokku leppimiseks, lahenduste leidmiseks või millegi tõestamiseks ning see ei ole sugugi mitte negatiivne. Jonnimine on pigem emotsionaalne, põhjendustevaba  vastutöötamine ning faktide/tegelikkuse teadlik mittearvestamine.

«Belbin räägib selle ilusti lahti ehk siis vaidlemine on lubatud nõrkus, mis on eripärasus, väike kiiks, mis on inimesel küljes. Mõnel inimesel on vaidlemise soon väga tugev, millega kaasneb tohutu järjekindlus, mis tundub kohati lausa ebareaalne olevat,» toob Soomre välja vaidlejate tugevused.

Kas vaidlevat tüüpi inimene hakkab jonnima või muutub järjekindlaks, see sõltub väga palju meeskonnast tema ümber. Mitte ainult juhtimisest, vaid ka nendest inimestest, kes on tema meeskonnakaaslased.

Belbini üks huvitav lähtekoht ongi see, et Belbini järgi vaadatakse käitumiseelistusi, mitte isiksust. «Me ei liigita inimesi kastidesse, vaid me avardame nende eneseteadlikkust. Me ju tunneme inimesed põhiolemuselt ära, kes on selline vaikne  mõtleja, kes häälekas vaidleja või analüütiline skeptik. Seda kõike on näha, aga me tihtipeale ei näe, mis on seal maski taga. Igas inimeses on midagi veel, mida esmapilgul pole kerge märgata. Meil aga pole paraku kombeks endast rääkida, sest mõned meist ei oska, mõned ei taha ja mõnikord ei võimaldata seda,» toob Soomre välja.

On hästi oluline inimese meeskonnarollid ära tunda ning võimaldada tal meeskonnas käituda sellisena, kes ta tegelikult on. See toob välja inimeses tema parimad võimed, mis on kasulik nii inimesele, meeskonnale kui meeskonna juhile ja organisatsioonile  tervikuna.