T, 22.09.2020

Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Epi Tohvri

Epi Tohvri monograafia «Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor».

FOTO: Sille Annuk

Ajalookirjanduse 2019. aasta preemia anti üle 17. augustil Haapsalu linnuses. Preemia pälvis Epi Tohvri monograafia Tartu keiserliku ülikooli esimesest rektorist ja ülikooli asutamisdokumendi koostajast Georges Frédéric Parrot’st.

Epi Tohvri, «Georges Frédéric Parrot: Tartu keiserliku ülikooli esimene rektor».

FOTO: Raamat

Epi Tohvri monograafia «Georges Frederic Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor» on originaaluurimus Tartu keiserliku ülikooli esimesest rektorist ja ülikooli asutamisdokumendi koostajast Georges Frédéric Parrot’st.

Viies mahukas peatükis käsitletakse Parrot’ erinevaid eluetappe Lääne-Euroopas, Liivimaal ja Peterburis ning tema mitmekülgset tegevust ajastu laiemas haridus-, teadus- ja sotsiaalpoliitilises kontekstis.

Tänu Parrot’ ainuisikulisele tegutsemisele avati kõrgemate haridusasutuste uksed ka maarahvale. Sellel otsusel oli hindamatu väärtus eesti ja läti rahva hariduspüüdlustele ning hilisemale omariikluse sünnile. Parrot’st sai ka lähedane sõber ja usaldusisik keiser Aleksander I-le ning arukas nõuandja keiser Nikolai I-le. Tema kirjade vahendusel valitsejatele on rekonstrueeritud autentne pilt 19. sajandi esimesel poolel toimunud olulisematest sündmustest Vene impeeriumis, millest selgub, et Parrot on oma ideede ja ettepanekutega osaliselt mõjutanud keisrivõimu toimimist ning aktiivselt kaasa rääkinud haridus- ning teaduspoliitika kavandamisel.

Raamat on rikkalikult illustreeritud, mis aitab lugejal paremini Parrot’ eluperioodidesse ning tema ajastusse sisse elada. Kirjade tõlked prantsuse keelest on teinud Marge Käsper.

***

Ajalookirjanduse aastapreemia kandidaadiks esitati 17 2019. aastal ilmunud eestikeelset raamatut:

  • Krista Aru. «Jaan Tõnisson — rahvajuht ja riigivanem», 1.–2. osa. (Riigivanemad). Tartu: Rahvusarhiiv
  • Anneli Banner. «Eesti aia ajalugu». [Tallinn]: Hea Lugu
  • «Eesti linnaehituse ajalugu. Keskajast tsaariaja lõpuni». Peatoimetaja ja koostaja Lilian Hansar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia
  • Reet Hiiemäe. «Usundid ja vaimsed õpetused Eestis». Tallinn: Varrak
  • Tallinna ajalugu, I–IV». Peatoimetaja Tiina Kala, toimetaja Toomas Tamla, koostajad Tiina Kala, Lea Kõiv, Olev Liivik. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv
  • Janet Laidla, Toivo Kikkas. «Akadeemiline vabariik. Tartu Ülikooli üliõpilaskond läbi aja». Tartu: Tartu Ülikooli muuseum
  • «Eesti sõjaväevormi lugu 1918-1940». Koostanud Ülle Kraft. (Eesti Sõjamuuseumi — Kindral Laidoneri Muuseumi toimetised, 9). Viimsi: Eesti sõjamuuseum — kindral Laidoneri muuseum
  • Mai Levin. «Johann Köler (1826–1899)». Tallinn: Eesti Kunstimuuseum
  • «Reformatsioon — tõlked ja tõlgendused». Koostanud Piret Lotman. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised, 16. Raamat ja Aeg, 5.) Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu
  • Anu Mänd. «Keskaegsed altarid ja retaablid». (Eesti kirikute sisustus, 4.) Tallinn: Muinsuskaitseamet
  • «Kaheksanda sajandi lävepakul. Tallinna Toomkool 1319–2019». Koostanud Priit Rohtmets. (Toomkooli toimetised, 3.) Tallinn: Tallinna Toomkool
  • «Ars Academica. Tartu Ülikooli 100 kunstiteost». Koostanud Ingrid Sahk, Moonika Teemus. Tartu: Tartu Ülikooli muuseum
  • Jaan Tamm. «Muinas-Tallinna otsimas». [Tallinn]: Argo
  • «Vabadussõja mitu palet. Sõda ja ühiskond aastatel 1918–1920». Koostanud Tõnu Tannberg. (Rahvusarhiivi toimetised, 3 (34).) Tartu: Rahvusarhiiv
  • Epi Tohvri. «Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor». [Tartu]: Tartu Ülikooli Kirjastus
  • Jaak Valge. «Eesti parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu». Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu
  • Aldur Vunk. «Pärnu koolid». (Valikud ja otsused.) [Tallinn]: Argo

Ajalookirjanduse aastapreemia eesmärk on tunnustada paremate ajalooraamatute autoreid, hinnata kord aastas eesti ajalooteaduse hetkeseisu ning tõsta avalikkuse huvi ajaloo ja ajaloolaste töö vastu. Aastapreemia kandidaadiks võib esitada kõiki kalendriaasta jooksul ilmunud eestikeelseid ajalooalaseid originaalkäsitlusi. Raamatute hindamisel on kriteeriumiks käsitluse teaduslik tase ning uudsus. Lisaks arvestatakse raamatu tehnilist teostust kujunduse, trükkimise ja köitmise osas.

Preemiat annavad välja Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond, Pärnu muuseum, Rahvusarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnaarhiiv,  Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tartu Ülikooli muuseumid.