L, 19.09.2020

Ilmus põhjalik ülevaade Eesti looduskaitse hetkeseisust

Teringi raba. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Värskelt ilmunud Eesti looduskaitse 110. aastapäevale pühendatud ülevaate eesmärgiks on muuhulgas looduskaitses seatud sihtide analüüs ning elurikkuse säilimiseks kavandatud tulevikusuundumiste kirjeldamine. Hetkeseisuga on kaitse all Eesti maismaast ja siseveekogudest 20,5 protsenti ning territoriaalmerest ja mere majandusvööndist 18,7 protsenti. «Eesti looduse kaitse aastal 202» ilmus sarja «Eesti looduse mitmekesisus» 6. raamatuna.

Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul on tegemist kõige põhjalikuma ülevaatega Eesti looduskaitse hetkeseisust. Ala sõnul on looduskaitse täna olulisem kui kunagi varem, sest ökosüsteemide tervis on seotud otseselt inimeste heaoluga.

«Loodus on tervik ja kui looma- ja taimeliikidel läheb kehvasti ning nende elupaigad kaovad, siis kaotame ka meie – elurikkusest sõltub inimese heaolu ja tervis,» sõnas Ala lisades, et inimeste keskkonnateadlikkus on aastatega suurenenud ning järjest enam tuntakse ja jagatakse kogukondlikku muret ja rõõmu looduse tervisenäitajate osas.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse juhtivspetsialisti ja väljaande ühe koostaja Reigo Roasto sõnul on Eesti loodus võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega heas seisus. «Vaatamata sellele peame olema valvsad ja järjepidevalt monitoorima elurikkuse seisundit nii Eestis kui ka mujal maailmas. Üha olulisemaks muutub looduse hüvede ehk ökosüsteemiteenustega arvestamine nii otsustusprotsessides ning elurikkusega ja loodusega arvestamine kõikides muudes eluvaldkondades. Keskkonnateadlikkus ja keskkonnaseisund ei ole pelgalt keskkonna teemad. Tegemist on laiema tegevuste ja väärtuste ahelaga,» sõnas Roasto.

Looduskaitse 2020 ülevaates kajastatakse peatükkide kaupa liikide ja elupaikade seisundit ning nende kaitse korraldamise olukorda.

Olulisemaid tähelepanekud ülevaatest on:

·         2020. aastal on Eesti maismaast kaitse all 19,4 protsenti (koos suurjärvedega koguni 20,5 protsenti).

·         EL-i loodusdirektiivi liikide ja elupaikade seisund on meil märgatavalt parem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Siiski on direktiivi elupaikadest ja liikidest Eestis soodsas seisundis vaid natuke üle poole – 56 protsenti.

·         Värske Eesti liikide ohustatuse hindamise järgi on meil 928 ohustatud liiki.

·         Seni looduskaitset mitte vajavate nn tavaliste põllu- ja metsalindude arvukus on nii Euroopas kui Eestis langustrendis.

·         Viimasel kümnendil oleme palju panustanud loodus- ja keskkonnahariduse võimaldamisse üha suuremale hulgale elanikkonnast.

·         Eestis on läbi viidud mitmeid poollooduslike koosluste, soode ja siseveekogude taastamise projekte.

·         Loomisel on metoodika ökosüsteemide ja nende seisundi baastasemete (väärtused kokkulepitul ajahetkel) üle-eestiliseks hindamiseks ja kaardistamiseks. Ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise tulemused on väärtuslik abivahend looduse hüvede kestliku kasutamise planeerimisel paljudes valdkondades (nt planeeringute koostamine, keskkonnamõju hindamine, keskkonnakasutuslubade andmine jt).

Põhjalikku ülevaadet Eesti looduskaitse olukorrast (2016-2020.a) saab lugeda Keskkonnaagentuuri uuest looduskaitse ülevaatest, mis on kõigile veebist leitav siin!

Lisaks on väljaandest ka kokkuvõttev kaardilugu, mille leiab siit!