Kuhu minna Eestis lastega, kui kodus istumisest on villand?

Eesti põhjapoolseim tipp asub Purekkari neemel, kuid mõnikord on päris tipp mandrist eraldunud ja kuiva jalaga sinna ei pääsegi.

FOTO: Kaido Einama

Kaido Einama on reisi- ja tehnoloogiaajakirjanik, kes alustas päevalehes uudistereporterina ja on olnud ka kahe ajakirja peatoimetaja. Tema huvideks on reisimine, matkamine, pildistamine, tehnoloogia ja kõik, mis neid seob. Kaido Einama aitab Regio uues reisijuhis «Matkame Eestis» leida Eestis koroonakriisi järel lõbusaid tegevusi, mida perega koos teha. Loe raamatust katkendit!

Koroonakriisi ajal olid kõik meelelahutusasutused suletud, lastega ei saanud traditsioonilistesse kohtadesse: muuseumi, lõbustusparki, loomaaeda ega mänguväljakule. Mis jäid üle? Muidugi sellised kohad, mis asuvad looduses.

Kooliõpilaste jaoks on kindlasti huvitav ja hariv mõne n-ö kõige-kõigema Eesti paigaga tuttavaks saada. Neid on Eestis palju ja igaüks võib neid juurde mõelda, kel vähegi fantaasiat jätkub.

Milline on kõige põhjapoolsem mandriosa Eestis? Kus asub kõige võimsam muinaslinnus? Millises maanurgas võib jalutada suurima tuulepargi tiibade all?

Siin on väike ülevaade sellistest kohtadest.

Kõige suurem tuulepark asub Pakri poolsaarel Paldiski külje all ja tuulikuid märkad kindlasti juba Kloogarannast, kus tasub samuti teha peatus, et liivasel kaldal jalutada. Kui Pakri poolsaare tipus panga ja tuletorni juures võib olla juba liiga tihedalt pühapäevajalutajaid, siis tuulepargi kandis on ruumi kõndida nii loopealsel kui ka päris panga ääres kas Lahepere lahe pool või Pakri saarte poolsel küljel. Peata auto juba mõni kilomeeter enne tuletorni. Pakri tuulepargis töötab üheksa Eesti Energia ja üheksa Nelja Energia tuulikut 125 hektaril.

Kõige põhjapoolsem mandri tipp asub Pärispea poolsaarel Purekkari neemel, kuhu saab läbi Pärispea küla. Kuna teiste inimestega tuleb distantsi hoida, siis ära küla vahele veel uitama mine. Sõida viitade järgi külast läbi metsa poolsaare tippu, kus on avar parkla. Kui oled valinud sellise aja, mil suuri rahvamasse pole (hommikul vara või päikeseloojangu paiku), siis saad jalutada privaatselt kõige põhjapoolsemal maaribal.

Kalda ääres roostikus tuleb olla ettevaatlik, sest luiged on alustanud pesa tegemist ja võivad olla kurjad, kui keegi neile liiga lähedale satub.

Purekkari neeme tipu puhul oleneb kõik ilmast. Vahel on merevee tase nii kõrge, et kummikuteta ei saagi lõpuni. Mõnikord on aga maasäär kuni tipuni kenasti kuiva jalaga läbitav.

Võid enne Google Street View’s selle tee virtuaalselt läbi jalutada.

Kõige suurem vabaõhumuuseum on Tallinnas Rocca al Mares. Seal ei pea ainult siseruumides olema. Vali külastusajaks näiteks nädala sees mõni rahulikum aeg, mil pole nii palju külastajaid – kui koolitöö tehtud, võta lapsed kaasa ja käi näiteks pärastlõunal ära.

Vabas õhus muuseume on veelgi: lisaks Eesti vabaõhumuuseumile Viimsi vabaõhumuuseum, maanteemuuseum, lennundusmuuseum. Välialad on avatud ka maaelumuuseumides: C. R. Jakobsoni talumuuseumis ja põllumajandusmuuseumis.

Kõige jämedam puu on Tamme-Lauri tamm ja see asub Urvastes keset lagedat. Puu ümbermõõt on 8 meetrit ja arvatavasti on ta 700 aastat vana. Näiteks seitsmeliikmeline pere saab juba sel puul ümbert kinni võtta.

Kõige sügavam järv on Rõuge Suurjärv. Selle kaldal on radu, mida mööda õnnestub teistega kokku põrkamata liikuda. Rõuges asuvad ka huvitavad nn vesioinad, mille tööpõhimõte on põnev kindlasti tehnikahuvilistele lastele. Vesioinad popsuvad Rõuge vaatetorni lähedal praegugi.

Eesti kõige vaadatuma filmi «Tõde ja õigus» võttepaik asub Vastse-Roosas, kuhu ehitati selle tarvis Vargamäe taluhooned. Neid saab eemalt vaadata ja alates 15. maist avab külastuskeskus ka oma väravad, kuid siseruumid jäävad suletuks.

Kõige võimsam muinaslinnus asub Varbolas väikese kõrvalepõike kaugusel Tallinna-Pärnu maanteelt. Seal on huvitavaid muinasaegseid puitehitisi ja masinaid ning ruumi jätkub kõigile. Tee ääres on korralik parkla. Kui tahad uhket kiviheitemasinat ja muid vanaaja puitehitisi ning -masinaid näha, siis Varbolas tasub ära käia.

Kui sa sinnakanti ei satu, aga tahaksid ikkagi päris linnust näha, siis Tartu-Jõgeva tee ääres Kassinurme mägedes on samuti üks linnus püstitatud. Selleni jalutades leiad ka piknikuplatse ja kiikesid. Kassinurme linnuse juures saad enne minekut virtuaalselt ringi vaadata Google Street View’s.

Põnevad varemed

Varemetes turnimine on alati lastele põnev olnud. Varemeid meil jätkub nii põhjarannikul, idas, läänes kui ka lõunas.

Toolse ordulinnus kõrgub otse mererannas Kunda ja Karepa vahel. Sealkandis leiad rannaäärse tee juurest mõnegi mõnusa inimtühja liivaranna, kus peatus teha.

Pahkla raketibaasis on moodsama aja varemed nõukogude ajast. Säilinud on mõned tontlikud ehitised elanikele ja sõjamasinatele ning seal asub ka Eestimaa kivide kuningas – rändrahn, mis pole küll Eesti suurim, aga mille mõõdud on sellegipoolest muljet avaldavad: ümbermõõt 29,5 m, kõrgus 4,4 m. See teeb kivi otsa ronimise põnevaks. Rändrahnu peal on sile platsike, kus on isegi piknikku ja pidu peetud ning kuhu pääseb redelist ronides. Asukohta otsi Regio kaardilt märksõnaga „Pahkla suurkivi“.

Padise kloostris on praegu ilmselt Eesti kõige värskemalt restaureeritud varemed. Avamine pidi toimuma jüripäeva paiku, ent eriolukorra tõttu lükati see muidugi edasi. Nüüd on siiski juba mõned päevad külastuskeskus avatud ning külalised oodatud.

Vastseliina linnus on hea koht peatuseks, kui liigud Kagu-Eesti kandis. 4. sajandist pärit linnusevaremetele lisaks on Vastseliinas pühakoht, mõisapark ja matkarajad.

Toolse ordulinnus.

FOTO: Kaido Einama

Laiad loodusrajad

Kui rahvarohketele laudteedele ei taha minna, sest seal on vastutulevatest seltskondadest perega keeruline mööduda, vali mõni laiem matkarada. Laiade teedega matkaradu leidub samuti palju. Kloogarannast Meremõisa on võimalik jalutada enamasti mööda liivast merekallast. Kallasrada on parajalt lai, et mööduda üksteisest piisaval kaugusel. Alusta näiteks Kloogaranna ja Laulasmaa poolt. Nõva rannas on mitmeid liivaseid metsaradu, mis hajutavad ka inimesi, et saaksid rahulikult omaette jalutada ega pea kogunema ranna parklasse lõkkekohtade juurde, kus on ilmselt üsna palju rahvast. Liigu hoopis sisemaa pool väikeste järvede ääres ja Peraküla telkimisalast rohkem Nõva või Põõsaspea pool.

Otsi pokumaad! Üks hea võimalus üksikuid ilusaid paiku looduses leida on pokurahvast otsida. Nendele kõrgetele mätastele meeldib kasvada soistes kohtades, kuhu ei vii suuri teid ja kus pole ka laiu sissejoostud terviseradu. 17. maini kestnud pokuloendus kaardistas paljud seni avastamata pokuplatsid, millest mõni on lausa suures linnas. Pokukaardilt saab vaadata, kus need asuvad. Kanuumatku korraldatakse peredele igal pool Eestis, kus on suuremaid veekogusid. Uuri näiteks kanuutamise kohta Soomaal. Lodjaga on samuti võimalik sõitma minna. Emajõel teeb lodi Jõmmu proovisõidu juba varakevadel ja jätkab hilissügiseni. Nautida saab jõevaateid Tartust alla- või ülesvoolu, aga mõnikord tehakse pikemaid sõite ka Peipsile ja Võrtsjärvele. Vaata lisaks lodi.ee ja Emajõe Lodjaseltsi Facebooki lehelt.

Lastekaart ja Lotte atlas kaasa!

Need on vaid mõned näited kohtadest, mida perega külastada. Regio Eesti Lastekaart ja Lotte Atlas aitavad aga planeerimisele palju kaasa ja nende abil võid leida veel kohti, kus suuri rahvamasse pole ja lastel on huvitav. Enne, kui kodust välja lähete, saad aga lastega proovida ajakohast lauamängu „Võidujooks viirusega”, mis tuli välja volbriööl.

Matkame eestis kaart.

FOTO: Allikas: Regio