Asse Sauga: kõik sai alguse bitcoinst

Bitcoin.

FOTO: SCANPIX

Eesti Krüptoraha Liidu kaasasutaja, infotehnoloogia taustaga krüptorahanduse ja plokiahela ekspert, investor, koolitaja ja konsultant Asse Sauga 2018. aastal välja antud raamat «Kõik sai alguse bitcoin’ist» annab lugejale võimaluse tutvuda mõningate põnevate tehnoloogiate, liikumiste ja arengutega kiiresti arenevas ja huvitavas digimaailmas.

FOTO: Kirjastus Paradiis

Raamat tutvustab üldises plaanis, kuid osaliselt ka autori isiklike kogemuste baasil, ülevaatlikult põhilisi krüptorahanduses kasutatavaid tehnoloogiaid ja krüptoraha tööpõhimõtteid. Lisaks räägib raamat selle valdkonna mitmesugustest arengutest, suundadest ja probleemidest. Peamiselt küll bitcoin’i, sest see oli esimene omataoline, mis ilmavalgust nägi, ning on siiani kõige levinum ja kuulsam krüptoraha.

Loe raamatust katkendit.

***

Bitcoin’i sünnilugu

Domeen bitcoin.org registreeriti 18. augustil 2008. Esimene kirje ideest luua alternatiivne raha saabus millalgi sama aasta sügisel ühe teatud kogukonna meililisti. Kogukonnaks oli juba 1990. aastatest tegutsev cypherpunk, mis koondas nn krüptoanarhiste, kes seisid indiviidi vabaduse ja privaatsuse kaitse eest ning valitsuse ja suurkorporatsioonide repressiivse poliitika vastu. Uue virtuaalse raha mõtteid oli ka varem nimetatud listist läbi käinud ja seetõttu ei äratanud bitcoin’i idee, eriti veel tundmatu jaapanlase Satoshi Nakamoto poolt tõstatatuna, esialgu erilist tähelepanu. Kuid Satoshi ei jätnud jonni ja postitas oma ideed veel paljudesse erinevatesse foorumitesse, millest üks oli P2P (Peer to Peer) Foundation (QR-kood). See kogukond koondas erinevaid osapooltelt osapooltele tehnoloogiaid. Programmeerija nimega Hal Finney, kes töötas parasjagu vabavaralise krüpteerimistehnoloogiaga (Pretty Good Privacy), hakkas Satoshi algatuse vastu lähemalt huvi tundma. Koos Satoshiga viisid nad idees kirjeldatu praktikasse ehk kirjutasid kokku koodi ning 2009. aasta 3. jaanuari keskpäeval käivitati kaks esimest kaevandusmasinat, kaevandati esimesed 50 bitcoin’i ja tehti esimesed ülekanded. Džinn oli pudelist välja lastud! Praegu, üheksa aastat hiljem, on bitcoin’i turumaht üle 200 miljardi dollari ja Satoshi Nakamoto ise on nüüdseks jäljetult kadunud. Tema tegeliku identiteedi kohta on kümneid spekulatsioone. Variante on erinevaid: arvatakse, et ta võib olla rühm mässumeelseid arvutiteadlasi, keegi väga nutikas britt, Soome majandussotsioloog, kes varem töötanud videomängude programmeerijana, Iiri IT-tudeng, Eesti krüptoteadlane Tartu Ülikoolist, nelja Jaapani tehnoloogiaettevõtte (Samsung, Toshiba, Nakamichi, Motorola) liit või ka CIA (alati, kui on tegemist millegi salapärasega, arvatakse, et CIA on kindlasti kuidagi seotud).

Avalikkus ei tea tänapäevani, kes Satoshi Nakamoto tegelikult on. Kui natuke mõistatada, siis jaapani nimede puhul öeldakse perekonnanimi esimesena, seega oleks korrektne nimekuju Nakamoto Satoshi. Tõlkes tähendab Nakamoto jaapani keeles «tsentraalse päritoluga» ja Satoshi «selge mõtlemine, teravmeelsus, tarkus, intelligents». Sellest saame kokku Central Intelligence. Pole ju paha nimi bitcoin’i väljamõtleja jaoks.

Ligi aasta ringles teadmine uuest revolutsioonilisest rahast peamiselt suletud internetigruppides ja huvilised arendasid koodi edasi. 2010. aastal ostis üks arendaja 10 000 bitcoin’i eest maailma kõige kallima pitsa, mille hind täna oleks üle 87 miljoni euro.