Kriisiaja metsamajakeses veetnud George R. R. Martin soovitab eriti häid raamatuid, mis ta vahepeal lugenud on

George Raymond Richard Martin.

FOTO: TARDIVON JEAN CHRISTOPHE/SIPA/Scanpix

Kirjanik George R. R. Martin avaldas oma blogis Not a Blog üle pika aja ühe isiklikuma postituse, milles andis teada, et ta on juba ligi pool aastat metsajamakeses eneseisolatsioonis olnud ning on tänu sellele jõudnud ka palju kirjutada ja lugeda.

71-aastase mehena on George R. R. Martin COVID-19 riskigrupis ja haigestumisest hoidumiseks on ta juba tükk aega metsamajakeses tööle pühendunud. See on hea uudis fännidele, kes on juba pikka aega kärsitult oodanud «Troonide mängu» saaga uut osa. Autor kinnitaski, et tänu kriisile on ta teinud «The Winds of Winter» kirjutamisel järjekindlaid edusamme, aga märkis ka etteruttavalt, et see veel ei tähenda, nagu ta saaks raamatu järgmisel nädalal välja anda. «Sellest tuleb tohutu raamat ja mul on veel pikk tee minna,» kirjutas Martin ja palus, et fännid ei usuks klikimeediat, kus iga tema sõna oma suva järgi tõlgendatakse ja lugejatele asjatuid lootusi antakse.

Praegu ei taha ta enda sõnul mingeid segavaid tegureid, mis tekkinud töörütmi tõkestaks ja raamatu valmimist uuesti pidurdaks. «Mul on olnud halbu päevi, mis mu tuju rikuvad, ja häid päevi, mis tuju tõstavad, aga kokkuvõttes olen ma asjade kuluga rahul. Siiski võiks see muidugi kiiremini minna,» nentis ta. «Kunagi 1999. aastal, kui olin sügavalt süvenenud «Mõõkade maru» kirjutamisesse, siis kirjutasin kuus keskmiselt 150 lehekülge käsikirja. Ma kardan, et sellise tempo juurde ei jõua ma enam kunagi. Tagasi vaadates ei saa ma aru, kuidas ma siis sellega hakkama sain.»

Kaks eriti head raamatut

Sel ajal, kui George R. R. Martin parasjagu ei kirjuta, vaatab ta telekat või loeb raamatuid. «Ma ei saa sinna midagi parata, ma olen raamatusõltlane,» tunnistab ta. «Üks kõige hilisem lemmik oli Stephen Kingi jutukogu «If It Bleeds». Mulle väga meeldivad need novellikogud, mis King oma romaanide vahel aeg-ajalt välja annab.» Martini sõnul kõnetasid Kingi uued jutud teda millegipärast väga tugevalt ja jätsid mõjusa mulje.

Teine raamat, mis kogenud kirjanikuhärra pahviks lõi, oli Emily St. John Mandeli romaan «The Glass Hotel». «Mõned aastad tagasi kirjutas ta postpandeemilise teadusulmeromaani «Jaam üksteist», mis mulle väga meeldis ja mis ma loodan, et ei ole prohvetlik. See oli siis mu aasta lemmikraamat ja minu meelest vääris see nii Hugo kui Nebula võitu. Paraku seda ei juhtunud,» sõnas Martin, kes seepeale tegi kirjanikuga tutvust ja luges läbi ja kõik tema varasemad teosed. «Nüüd on ilmunud tema värskeim romaan «The Glass Hotel». Ei, see ei ole teadusulme ega ka fantaasia. Tõtt-öelda ongi mul raske öelda, mis see on, peale selle, et tegu on neetult suurepärase romaaniga,» kiidab Martin, kelle sõnul on raamat lihtsalt imeilusalt kirjutatud, kummitav ja väga meeldejääv.