Millega tasakaalustada negatiivsust? Lustakad mõtted Tom Valsbergi raamatust

Tom Valsberg saates "Reporter".

FOTO: Erakogu

Tom Valsbergi raamat «Eluterve pohhuist» pakatab nutikatest aforismidest, nagu näiteks: «Eluterve pohhuist ei võta joogat eriti tõsiselt. Aga ta teab, et jooga eesmärk pole mitte pead tagumiku poole painutada, vaid hoopis pea tagumikust välja tõmmata.»

Lugeja saab raamatust konkreetseid näpunäited, kuidas muuta suhtumist ja jääda positiivseks, kui ollakse silmitsi ootamatu ebameeldiva olukorraga. Kindlasti saab lugeja ka kõhutäie naerda, aga panna kõrva taha ka väga häid tarkuseteri.

Eluterve pohhuist, kes on raamatu peategelane, vaatab vähem negatiivseid uudiseid ja vägivaldseid filme ning proovib leida muid viise meelelahutuseks. Ta otsib arengu ja progressiga seotud uudiseid või vaatab kasvõi Youtube'ist naljakaid positiivseid videoid, et huumori abil tõsta serotoniini- ehk õnnehormooni taset. Eluterve pohhuist mõtleb parem sellele, mida ta ise praegu teha saab, et teha maailmast parem paik.

Äkki ta teeb mõnele töökaaslasele komplimendi? Äkki ta teeb mõne siira pisikese heateo? Äkki ta teeb mingi tervisliku muutuse oma tarbimisvalikutes?

Kuidas raamatu peategelane siis negatiivsust tõrjub ja oma eluhetki positiivsemaks muudab?

  • Elutervel pohhuistil on täitsa daipohh, kui uudistes räägitakse, et Liibanonis pandi pomm ja hukkus mitu inimest. Ta teab, et kui tema muutub kurvaks, vihaseks või haletseb, annab ta ära enda energiat ja see ei muuda mitte midagi. Ta läheb parem korjab rannast prügi ja seeläbi teeb maailmast parema paiga.
  • Eluterve pohhuist teab, et praegu põeb kogu inimkond õela maailma sündroomi. Tal on kama kaks negatiivsetest uudistest. Ta ei pööra maailmas toimuvatele probleemidele täielikult selga, aga ta ei aja ennast hulluks kõige õudusega, mida meedia iga päev presenteerib.
  • Eluterve pohhuist teab, et internet toob teda lähemale neile, kes on temast kaugel ja viib ta kaugemale neist, kes on talle lähedal.
  • Eluterve pohhuist ei loe kopikaid ega aja pilli lõhki. Kui sõber jääb elutervele pohhuistile võlgu vähem kui 15 eurot, siis ta ütleb: «Jäägu see nii. Anna see edasi kellelegi, kes seda parasjagu vajab, või tee ise ka teinekord kellelegi välja!»
  • Eluterve pohhuist ei lähe kadedaks, kui tema sõpra saadavad tohutud edusammud. Ta saab sellest hoopis inspiratsiooni juurde.
  • Eluterve pohhuist usub, et mida rohkem ta annab, seda rohkem ta saab. Ja kui ei saagi, siis sai ta vähemalt anda.
  • Kui eluterve pohhuist näeb kaupluse kassas, et kellelgi on paar senti või paar euri ostust puudu, siis ta aitab inimese hädast välja. Aga viina, suitsu ega kollast ajakirjandust ta osta ei aita, samahästi võiks ta juba lihtsalt seda inimest labidaga pähe lüüa.