/nginx/o/2020/06/18/13159011t1he1f9.jpg)
Näitleja Anthony Hopkins on meediaväljaannetele intervjuusid andes öelnud, et teda huvitavad erinevad ususüsteemid. Seetõttu on tal eriti suur huvi selliste raamatute ja autorite vastu, kes on käsitlenud usku. Nende seas on ta maininud näiteks Graham Greene’i, Platonit, Albert Einsteini ja Christopher Hitchensit.
Siin on mõned raamatud, mis on Anthony Hopkinsit inspireerinud ja teda nõnda palu mõjutanud, et ta on neid raamatuid teistelegi soovitanud.
***
Dietrich Bonhoeffer «Kuus kirja Tegeli vanglast» («Letters and Papers From Prison»)
Hopkins on väljendanud suurt lugupidamist luteri teoloogi Dietrich Bonhoefferi vastu, kelle natsid Tegeli vanglas hukkasid. «Tahaks loota, et ma ei ole nii ülbe, et kahelda kellegi usus või veendumustes» on Hokins öelnud, et pole tema asi teiste usku hukka mõista. «Kui Dietrich Bonhoeffer ohverdas oma elu natside koonduslaagris oma kiriku nimel, siis kes olen mina, et midagi ümber lükata?»
***
Jacob Bronowski «The Ascent of Man» (Inimese tõus)
Ühes intervjuus tsiteeris Anthony Hopkins Poola ajaloolast Bronowskit, kes ütles, et kui inimesi vaid numbriteks taandada, siis loome me Auschwitzi. Bronowski kaotas Auschwitzi koonduslaagris mitu pereliiget.
***
Albert Einstein «Teaduslikku ja filosoofilist: valitud töid»
«Einstein uskus mitteisikulisesse jumalasse,» on Hopkins rääkinud. «Ta uskus kosmosearvarustes olevasse matemaatilisse intelligentsi… Ta ei olnud milleski kindel. Ta ei teadnud midagi. Sama ajal oli ta tõenäoliselt meie aja üks kõige targem geenius.»
***
Graham Greene «Monsignor Quixote» (Härra Quixote)
«Imeline raamat Graham Greene’ilt, kes on võimas katoliiklane», on Hopkins öelnud Greene’i teose kohta, mis on Miguel de Cervantese romaani «Don Quixote» pastišš.
***
Christopher Hitchens «God Is Not Great» (Jumal ei ole vägev)
Head väitlejat ja kirjanikku Christopher Hitchensit peab Hopkins koguni geniaalseks meheks ja geniaalseks ateistiks.
***
Platon «Sokratese apoloogia»
«Ma olen kindel, et ma ei ole kindel. Sokratesele öeldi, et ta on kõige targem inimene ja ta vastas, et see on võimatu,» selgitas Hopkins, miks talle Platoni kirjanduslik versioon Sokratese kaitsekõnest nõnda sügava mulje jättis. «Ta sai aru, et ta ei teadnud mitte midagi.»