Kuidas vabaneda hüpnoosi abil depressioonist?

FOTO: Shutterstock

Raamatus «Elu muutev hüpnoos. Kuidas saada teadlikuks oma tõelisest olemusest» seletatakse lahti, mis on hüpnoosisolek ning kuidas seda saab enda aitamiseks kasutada. Raamatus on juttu ka sellest, millised on meetodid depressiooniks vabanemiseks.

Depressioonist vabanemine

Depressioonist väljatulekuks on meetodeid palju. «Nendel, kellele sobivad klassikalise meditsiini meetodid, soovitan neid kasutada. Me ei soovi siin hakata võitlema, et kellegi meetod on õigem kui teise meetod - tähtis on see, et inimene tuleks depressioonist välja terve ja tublina,» kirjutavad autorid ja hüpnoterapeudid Siim Sildoja ja Maris Saare.

«Elu muutev hüpnoos»

FOTO: Pilgrim

«Depressioonist väljatulemiseks tasub kõik, mis su sees on, välja elada. Tasub end natuke rohkem kuulata – mida minu keha vajab, mida mu sisetunne vajab. Vajadusel saab kirjutada välja kolm asja, mida praegu enim tahan ja teen midagi selles suunas,» juhendavad nad.

Tasub hakata elama rohkem koostöös sisetundega, see aitab depressioonist väljumisele alati kaasa. Kui hakata oma emotsioone igapäevaselt välja elama, siis depressiooni algpõhjused hakkavadki ära kaduma ja kui algpõhjused kaovad ära, siis lõpuks laheneb ka depressioon. Kõige kiiremini saab depressioonist välja läbi meditatiivsete praktikate – need on hea lahendus vaimsete pingete lahendamiseks, mis ongi enamasti depressiooni põhjuseks. Füüsiline liikumine aitab üle saada füüsilistest pingetest. Ideaalne valem ongi terves kehas terve vaim. Natuke füüsilist liikumist ja natuke vaimset tegelemist, meditatsioonis olemist – kõige selle abil saab kiirelt tunde, et mure algpõhjus on lahendatav ning pole enam ummikseisu.

«Ärevuse-, hirmu- ja paanikahood on ekstreemsuseni lastud ärevus ja hirmud – nendega oleks tulnud tegeleda juba eos,» selgitatakse raamatus. «Teisenenud teadvusseisundis on aga neid üsnagi lihtne lahendada, näiteks kui kujunenud olukord teisenenud teadvusseisundis läbi mängida. Ka ise seda kodus läbi mängides saab aru, et see ärevus või see paanikahoog on jabur - need ei mõju enam nii hirmutavalt.»

Aga seejärel tuleks kindlasti tegeleda algpõhjustega mis on selle seisundi taga. Et teada saada, mis on minu sees alla surutud, et see paanikahoog üldse tekib, mida see hoog minus välja toob. Ja kui see algpõhjus on lahendatud, siis pole enam ka selliseid paanikahoogusid.

«Depressioonis olevale inimesele tundub tihti, et kogu maailm on tume, ta ei taha abi, ta ei taha mitte midagi - ta tahab olla «turvaliselt» omas mullis, kuna talle tundub, et kõik on nüüd läbi. Tema hoiak teiste suhtes on, et ära puutu mind,» selgitatakse raamatus, et tegelikult mingite asjade ülesse toomine just aitaks teda. Lahendus saab alles siis tulla, kui inimene on valmis vastu vaatama nendele asjadele, mis temas sellise tunde on põhjustanud.

Kui inimene ise depressiooni algpõhjuseid ei näe, siis võib ettevaatlikult proovida panna teda neid endale teadvustama, et näha, kas ta on valmis teemaga tegelema või mitte. Inimene tihti ei tahagi abi, sest ta tunneb, et ta pole valmis seda vastu võtma. Ta tunneb, et ta tahabki olla oma augus. Tunneb, et ta ei tahagi sealt august välja tulla. Depressiooni puhul on see üsnagi tavaline tunne. Aga probleem ei saagi alatiseks ära kaduda, kui inimene selle juurpõhjusega ei tegele. Sõpradel tasuks kaaluda, kui palju ja mida depressioonis oleva inimesega tema depressioonist rääkida. Aga see ei tähenda, et peaks probleemi täiesti eirama ja vait olema. Hea oleks kasvõi proovida inimest viia liikuma, sest et liikudes saavad mõtted palju selgemaks, vastused tulevad kiiremini. Kui keha ei saa piisavalt liikuda, hakkab mõistus üle genereerima. Kui mõistus üle genereerib, on väga raske leida hetke meditatsiooniks ja mõtteid välja lülitada.

«Lähedastelt on tihti raske abi vastu võtta ka sellisel juhul, kui inimene ise tunneb oma probleemi - aga ta kas ei julge või ei taha sellest rääkida. Võib-olla ta tunneb, et ta pole selleks valmis. Kui inimene on valmis abi vastu võtma, siis oleks mõistlik soovitada tal minna professionaali juurde, kuna ta võib tunda, et ei saa seda probleemi lähedastega jagada, sest ta tunneb end süüdi või hirmul. Sellisel juhul on seda lihtsam lahendada kellegi võõraga, kes näeb asju objektiivselt ja kõrvalt,» soovitatakse raamatus.

HARJUTUS

Hakka pidama päevikut, kuhu paned kirja oma mured ja olukorrad, mis sulle ärevust või ebamugavust põhjustavad. Kirjuta juurde, kuidas seda olukorda lahendasid või kuidas soovid tulevikus lahendada. Kas see olukord ikka oli selline, et selle pärast ärevust tunda?