Ekspert selgitab, miks ja kuidas tuleb töötajaid värvates eetiliselt käituda

Ketlin Kasak.

FOTO: Riina Vaikmaa

Kui majandus teeb kiireid muutusi ja rahulikust perioodist saab üleöö kriisiaeg, siis on efektiivne värbamine ja talentide hoidmine muutunud määrava tähtsusega oskuseks. Enamik firma omanikke ja personaliosakonna juhte näevad aga suurt vaeva, et leida parimad inimesed õigetele töökohtadele.

Raamatu «Kuidas värvata ja hoida parimaid inimesi?» autoril Ketlin Kasakul on enam kui 10-aastane töökogemus personalitöös ja värbamises. Ta on konsulteerinud, olnud strateegiline HR-partner ja värbamisagent mitmetele suurettevõtetele.

Loe raamatust katkendit, mis räägib eetikast värbamisprotsessis.

Mis on eetika värbamisprotsessis?

Ketlin Kasak «Kuidas värvata ja hoida parimaid inimesi?»

FOTO: Raamat

Värbamisprotsessis on kolm osapoolt – värbaja, kandidaat ja ettevõte, kellele värvatakse. See loob olukorra, kus eetiliselt tuleb käituda mitme osapoole vahel, ja nüansse, millele tähelepanu pöörata, on palju.

Värbamisprotsessis peame meie, värbajad, arvestama mitme osapoolega ja eetiliselt tuleb käituda kõigi suhtes, sest kõik kolm osapoolt – tööpakkuja, kandidaat, värbaja – on äärmiselt olulised. Peab aru saama, et värbaja tegevus mõjutab kolme osapoolt, seega vastutus on suur. Kõik tuleb enne hoolega läbi mõelda ja arvestada võimalike kõrvalmõjudega.

Inimese isiklik eetika – tööintervjuul ja kogu värbamisprotsessi kestel tahame aru saada, kuidas lähevad inimese sõnad tegudega kokku. Teisisõnu võib inimene öelda, et tema jaoks on viisakus ja eetika väga tähtsad, aga teod võivad peegeldada midagi muud. Pole ühte valemit, kuidas sõnadele tõestust saada, see põhineb pigem sisetundel.

Värbamise käigus on näha inimese eetika – kas ta on viisaka välimuse ja sõnakasutusega, milline on tema eneseväljendus, mismoodi suhtub eelnevatesse tööandjatesse ning kuidas vastab küsimustele. Kindlasti tehakse ka isiksuseteste, aga need ei anna eetikanormidest head ülevaadet, mistõttu ongi oluline suhtlemine ning värbaja kõhutunne.

Sama oluline on ka värbaja enda eetika – mismoodi ta riides on, milline on ta välimus alates küünte seisukorrast ja lõpetades meigi rohkusega. Värbaja peab ühel ajal olema viisakas ja sõbralik, kaldumata kummassegi äärmusse. Ta peab oma käitumisega esindama oma klienti ja vastama tema eetikanormidele, samas peab ta olema piisavalt osav suhtleja, et luua kandidaadiga hea side. See on peen töö, sest mängida tuleb mitme osapoole piiride peal.

Värbaja ning värbamisettevõtte eetika – see, kuidas mina värbamisprotsessi juhin ja töövestlust läbi viin, räägib nii minu kui isiksuse, minu kliendi ehk ettevõtte, kellele värban, ning meie kui värbamisettevõtte kohta väga palju. Minu eetika ja moraalinormid selles osas, kellest ja mismoodi ma räägin, kuidas suhtlen, mis infot jagan ja millise hoiakuga olen näiteks antud ametikoha või ettevõtte suhtes, määrab palju. Kogemata välja öeldud vale lause võib rikkuda nii ametikoha ihaldusväärsuse, uue tööandja maine kui ka värbaja enda professionaalsuse.

Ettevõtte eetika, kellele värvatakse – värbamisprotsess on tugev ettevõtte maine kujundaja, mis oskuslikult ja professionaalselt läbi viiduna võib mõjuda väga positiivselt. See tähendab, et uued töötajad avaldavad ise soovi firmaga liitumiseks ja ettevõte peab investeerima vähem ressursse uue tööjõu leidmiseks.

Eetika on aga kõige alus. Iga ettevõte algab inimesest, seega ka inimese enda eetikanormist. Kui inimene vassib ja varjab, sahkerdab ega pea kokkulepetest kinni, kandub see üle ettevõtte mainesse. Eetikanormid loovad maine.