/nginx/o/2020/05/21/13112133t1h4f8a.jpg)
Loe katkendit Jana Paulmani raamatust «Kui naine armastab meest». Raamat on kirjutatud mehele, kes esindab autori jaoks tervet meessugu. Raamat võib pakkuda äratundmist ükskõik millisele mehele, kes soovib mõista armastavat naist. Raamatus olevad kirjad on ausad, siirad ja ehtsad. See raamat võib panna sind naerma, nutma ja ka lihtsalt pead vangutama, sest lugu, mida autor jutustab, on jõhkralt otsekohene.
Naiseks kujunemine
Armas mees, nagu sa näed, arenes mu naiseks saamine üle kivide ja kändude. Kõigil naistel õnneks pole nii vängeid kogemusi, kuigi vändagängstereid on kõik kohad täis. Noored naised ei oska tunnetada mehi tervikuna. Naiseks arenemine käib läbi mehe ja armastuse kogemuse, kuid naiseks saadakse alles pärast esimese lapse sünnitamist.
Oma esiklapse isasse armusin ma sügavalt. Pärast vägivaldseid kogemusi enne seda suhet leidsin endas siiski jõudu ja energiat veel armuda. Olin ju ikkagi veel noor naine, 20-aastane, kui temaga kohtusin. Läksin sellesse suhtesse küll kurva «pagasiga», kuid lasin siiski selle mehe enda südamesse. Esimesest armumisest malevas oli möödunud kaks aastat ja vahepeal olin tunda saanud vägivalda enda peal. Polnud just lihtne võtta vastu uus armastus, kuid see oli siiski võimalik. Pealegi tahtsin unustada kõik halva ja minna heaga edasi.
Kohtusin oma esimese mehega kummalisel moel. Sel ajal polnud Tinderit, ega muid tutvumisportaale, küll aga oli ajaleht Pilk, mis koosneski enamjaolt tutvumiskuulutustest. Leidsin ühe põneva kuulutuse ja suurest uudishimust tahtsin lihtsalt näha, mis saama hakkab. Tükk aega ei tulnud mingit vastust ja ajapikku juba unustasin, et olin talle üldse kirjutanud.
Vahepeal käisin ka mõnedel kohtingutel, kuid lõpetasin kohtingud enne, kui need üldse jõudsid millekski areneda. Olin psühholoogiliselt ja füüsiliselt kõvasti kõrvetada saanud, seetõttu tekkis raskusi meeste usaldamisega. Isegi kui need mehed olid igati meeldiva käitumisega.
Naine, kes on palju haiget saanud, vajab aega, et tekiks uuesti turvatunne. Temaga peab käituma hoolivalt ja kannatlikult. Kiirustamine ei tulnud minu puhul kõne allagi, eriti seksiga.
Lõpuks vastas ajakirja Pilk kuulutuse taga olnud mees mu kirjale. Ta oli kunstnik. Mina ise olin samuti boheemlaslik ja armastasin kunsti. Sellest algaski mu esimene päris armulugu. Intiimsuseni läks veel pikalt aega, kuna olin ikka veel oma kookonis kinni. Tõrkeid oli mõlemalt poolt. Mäletan, et andsin suhtes olevatele probleemidele veel hagu juurde, öeldes krõbedaid asju, sest ma ei mõistnud, miks meil ei teki intiimsust, kuigi olime ju armunud. Selline käitumine minu poolt oli tahumatu ja vale, vägagi kohatu. Põhjuseks oli mu noorus ja kogenematus. Niikaua kui me olime jäigad ja usaldamatud, sidet ei tekkinud, kuid mehe ja naise intiimsuse tekitas just see, et tunnistasin oma viga, kuigi see tunnistamine oli väga valus ja raske. Jää murdus ja armastus arenes.
Alati kui tunned, et hakkad armastatud inimesega «pead vastu seina» taguma, siis tuleb võtta aeg maha, mõelda ja tunnetada, kus sa oled eksinud ja mööda pannud ning kui oled süüdi, siis minna vabandama, kui oled sellele jamale kaasa aidanud.
Rääkimine aitab alati suhet parandada, sest oma kärsituses me sageli ei mõista teise inimese läbielamisi ja tundeid. Me lähtume egoismist ja mina-punktist ega näe, mis toimub teise inimese hinges.
Meie lähedusest sündiski meie armas tütar, kellest praeguseks on saanud kaunis naine ja samuti tütre ema. Meie lugu lõppes siiski viis aastat hiljem ja lahkuminekus olime süüdi mõlemad, sest olime liiga noored, et mõelda küpselt, kuidas oma peret hoida, kuidas armastust elus hoida.