SÜÜDISTUS ⟩ Agatha Christie võis oma läbimurderomaani idee «laenata» teiselt autorilt

Agatha Christie.

FOTO: Rights Managed/Ronald Grant Archive / Mary Evan/Scanpix

Agatha Christie üks tuntumaid krimiromaane «The Murder of Roger Ackroyd», eesti keeli «Roger Ackroydi mõrvamine», ilmus juba 1926. aastal, kuid on põnev lugemine ka tänapäeval. Värsked tõendid näitavad aga, et autor võis oma tunnustatud teose idee Norra kirjanikult maha vehkida.

Norras elav Briti tõlkija Lucy Moffatt leidis ühest varasest Inglise ajakirjast Stein Rivertoni jutu «Jernvognen» (Raudvanker) tõlke ja selles kirjeldatud mõrvaloo lahendus on väga sarnane Agatha Christie «Roger Ackroydi mõrvamise» loole, vahendab The Guardian.

«Paneb tõesti mõtlema, et Rivertoni krimilugu vähemalt mõjutas teda,» avaldas Mofflat arvamust.

Raamat «Roger Ackroydi mõrvamine», kus astub üles Hercule Poirot, kuulub krimikirjanduse klassika hulka. Christie ja Rivertoni lugusid ühendab peale muude sarnasuste ka huvitav lõpulahendus, kus selgub, et mõrvariks on jutustaja. Agatha Christie lapselapselapse, OÜ Agatha Christie esimehe James Prichardi sõnul oli «Roger Ackroydi mõrvamine» seetõttu ilmudes vastuoluline teos ning see on ka üks põhjus, miks raamat autori kiirelt nii kuulsaks tegi. «Mõned inimesed pidasid seda ebaõiglaseks, sest krimikirjanduses kehtisid teatud reeglid,» sõnas ta.

Stein Rivertoni (kodanikunimega Kristoffer Elvestad Svendseni) jutt «Jernvognen» ilmus Norras 1909. aastal ja seegi on olnud väga kõrgelt hinnatud teos, kusjuures Rivertoni peetakse Norra parimaks krimikirjanikuks. Siiani on peetud kahe teose süžee sarnasusi kokkusattumuseks, sest norralase teose ingliskeelne tõlge ilmus alles 2005. aastal ja Agatha Christie norra keelt ei osanud.

Ootamatult on Lucy Moffatt teinud kindlaks, et tegelikult ilmus «Jernvogneni» ingliskeelne tõlge ajakirjas «Tip Top Stories» juba 1924. aasta aprillis. Moffatt ei väida, et see on kindel tõend, nagu oleks Christie romaan plagiaat, kuid vihjab, et Christie ise pidas kõiki kokkulangevusi kahtlaseks.

Kirjanik Agatha Christie on ise maininud kaht inspiratsiooniallikat, millest ta sai ideid «Roger Ackroydi mõrvamise» kirjutamiseks. Kord saatis ta koguni tänukirja lord Mountbattenile, kes soovitas tal oma järgmise raamatu mõrvariks teha minategelase. Samas kirjas mainis autor, et ka tema vend oli sama asja soovitanud.

Christie järeltulija James Prichard peab patroneerivaks vihjeid, et tema vanavanaema vajas oma raamatu kirjutamisel meeste abi. Lisaks ei ole tema sõnul vaid idee see, mis ühe romaani heaks teeb, sest oluline on ka teostus. «Võimalik, et ta luges seda, sest ta luges tõesti palju, aga on ka võimalik, et ta seda ei lugenud,» kommenteeris Prichard.