«Kõik arvamused, et kuueminutilist laulu ei mängita kunagi raadios, põrmustati täielikult»

Freddie Mercury.

FOTO: Duncan Raban/EMPICS Entertainment/Scanpix

Loe katkendeid raamatust «Keegi, keda armastada. Freddy Mercury elu, surm ja pärand». Biograafid Matt Richards ja Mark Langthorne punuvad oskuslikult Freddie püüdluse saavutada Queeniga musikaalne hiilgus, tema lapsepõlve, lõpmatud armastuse otsingud ning 80ndatel maailma laastanud ohtliku haiguse päritolu ja tagajärjed. See on paeluv elulooraamat, mis uurib ja kirjeldab muusikaikooni kujunemist.

«Ta kirjutas esimese albumi jaoks laulu nimega «My Fairy King» ja seal on üks rida, mis kõlab «O Mother Mercury, what have you done to me?»» meenutab Brian May. «Pärast seda ta mulle ütleski: «Hea küll, ma võtan nimeks Mercury, sest ema selles laulus on minu elavhõbe ja nii saab minust Mercury.» Me kõik reageerisime umbes nii, et on ta peast segi või, aga ta mõtles seda jälle täiesti tõsiselt ja vahetaski oma nime Freddie Mercuryks. Minu meelest oli nimevahetus osa justkui teise naha selga tõmbamisest. See aitas tal saada inimeseks, kes ta tahtis olla, ehkki Bulsara-persoon oli temas ikka veel olemas, aga avalikkuse ees kehastas ta seda teist tegelast.»

/---/

Freddie oli bändinime kallal juba mõnda aega tööd teinud ning oli seda möödaminnes maininud ka Sue ja Pat Johnstone’ile, kahele õele Cornwallist, kes olid 1970. aastal Ferry Roadil külas. «Sõitsime küüdiga M4 kiirtee algusest Cornwalli tagasi ja ühel sellisel korral saatis Freddie meid bussipeatusse ja küsis: «Mida te arvate nimest Queen?» meenutab Sue. «Meie meelest oli see hirmnaljakas, sest ta oli alati nii camp. Nii et me lihtsalt naersime ja see sõna seostus meil kohe geidega, aga tema üritas seda vastuvõetavamaks muuta, veendes meid, et see on «kuninglik». Selleks ajaks oli ta hakanud juba vapi ja logoga töötama. Ta oli kogu kontseptsiooni algusest peale välja mõelnud. Tal oli suurepärane turundusvaist ja see tõenäoliselt teised enda poolele võitiski. Ja tavaliselt ta sai, mida tahtis.»

/---/

Matt Richards, Mark Langthorne «Keegi, keda armastada».

FOTO: Kirjastus Sinisukk

25. novembril 1975 sai «Bohemian Rhapsody’st» Suurbritannias laul number üks. Video äratas laulu «Top of the Pops’is» eetrisse lastuna ellu ja kõik arvamused, et kuueminutilist laulu ei mängita kunagi raadios, põrmustati täielikult. Hoolimata kriitikute kõikuvatest hinnangutest püsis laul esikohal üheksa nädalat ja tõi Freddiele järjekordse Ivor Novello auhinna ning Queenile nende esimese plaatinaalbumi. Samal nädalal, mil «Bohemian Rhapsody» singlite edetabelis esikohale tõusis, laskis Queen välja albumi «A Night at the Opera». Ka see tõusis neljaks nädalaks esikohale ja seda müüdi kogu maailmas üle 12 miljoni eksemplari, jõudes USAs neljandale kohale.

/---/

Avaras, kauni Dresdeni portselaniga sisustatud koridoris on hiljuti seintele uuesti üles riputatud mitmed reprod ning sinna avanevad hiiglaslikud galeriid on täis Jaapani mööblit ja kunsti, õlimaale ning oivalisi Lalique’i vaase. Muusikatoas puhkab puitpõrandal tiibklaver, sellel seisvates hõbedastes pildiraamides kajastub elu, mis on nii paljudele nähtamatu.

Klaveri kaas on kinni.

/---/

Teleris mängib 1959. aasta film «Elu imitatsioon», üks tema erilisi lemmikuid, Lana Turneriga peaosas. Minevikus tõi filmi lõpp talle pisarad silma, režissöör suunamas tema emotsioone samamoodi, nagu ta ise suunas nende emotsioone, kes tema muusikat möödunud kahel aastakümnel kuulasid. Ent seekord ta ei nuta. Tema seisund on sestpeale oluliselt muutunud, kui ta viimati Londonis oli. Talle lähimatele ja teda ümbritsevatele inimestele teeb see muret.

/---/

Loodetud imet pole sündinud. Nüüd ei ole küsimus enam selles, kas ta sureb, vaid ainult selles, millal. Nii lõppes tema elu.

Ja algas suremine.