IDEID UNEJUTUKS ⟩ 5 kaunist muinasjuturaamatut, mis viivad sind imelisele rännakule

FOTO: Shutterstock

Unejutu lugemine on suurepärane tava mitmel põhjusel. See kasvatab lastest raamatusõbrad, on hea uinutaja ning hoiab lapse ja vanema vahelist lähedast suhet. Peale kõige on see aga ka lihtsalt tore komme, kasutegurile mõtlemata. Kel kodus juba kõik põnevad raamatud läbi loetud, saab siit ideid, mida järgmiseks ette võtta.

Kui lastelt küsida, mida nad ettelugemiseks eelistavad, vastavad nad enamasti, et tahavad jutu kõrvale ka pilti näha. Siin on valik muinasjuturaamatuid, mis on nii põneva jutu kui kaunite piltidega.

***

Emily Winfield Martin «Lumivalge ja Roosipuna».

FOTO: Postimees Kirjastus

«Lumivalge ja Roosipuna»

Autor ja illustraator: Emily Winfield Martin

Tõlkinud: Anette Andresoo

Postimees Kirjastus

2019

Lumi ja Roosi ei teadnud, et nad elasid muinasjutus – keegi ei tea seda kunagi.

Elasid kord kaks õde: Lumivalge, kel olid kiharad valged kui luigel, ja Roosipuna, kel olid juuksed justkui mustast siidist. Nad elasid imelise aiaga suures majas koos isa ja emaga, kes armastasid neid rohkem kui päikest ja kuud taevas. Ent see oli enne, kui mets röövis neilt isa ja kurbus võttis oma võimusesse ema. See on lugu kahest õest ja nõiutud metsast, mis on oodanud, et nad tuleksid ja murraksid selles peituvad hirmsad loitsud.

Selles imeilusate piltidega lasteraamatus jutustab autor-illustraator Emily Winfield Martin ümber klassikalise, kuid vähetuntud muinasjutu Lumivalgest ja Roosipunast.

***

Inga Karlsberga «Läti muinasjutud».

FOTO: Hea lugu

«Läti muinasjutud»

Autor: Inga Karlsberga

Tõlkinud: Contra

Illustraator:Gita Treice

Hea Lugu

2019

Nii nagu eestlased, armastavad ka lätlased väga muinasjutte.

Kogumik «Läti muinasjutud» sisaldab populaarseid ja laialt tuntud läti imemuinasjutte. Koostaja on valinud omapärasemad variandid, mida tavaliselt ei ole kaunitesse muinasjutuvalimikesse võetud. Siin tegutsevad üheksapealised kuradid, südikad kangelased, rikkad kuningad ja ilusad printsessid ning juhtub imetabaseid asju.

«Sajandeid on muinasjutud täitnud televisiooni, kino ja ilukirjanduse aset. Võib-olla sellepärast ongi neis nii pinge, õuduse, kuritegevuse kui ka müstika elemente, nii kaugete reiside ja eksootiliste maade kirjeldusi kui ka igavikulisi inimsuhete põhiteemasid, nii romantikat kui kirge, aga ka multifilmidele iseloomulikke rääkivaid loomi,» kirjutab filosoofiadoktor Guntis Pakalns raamatu eessõnas.

Kokku on raamatus 12 lugu, nende seas läti üks tuntumaid muinasjutte «Kuningatütar klaasmäel».

***

Eia Uus «Seitsme maa ja mere taha».

FOTO: Postimees Kirjastus

«Seitsme maa ja mere taha»

Autor: Eia Uus

Illustraator: Sirly Oder

Postimees Kirjastus

2019

Elas kord üks väike tüdruk, kes tahtis hirmsasti teada saada vastust küsimusele: mis on õnn? Ei osanud talle vastata ei üks ega teine, kuni tüdruk otsustas õnne otsides seitsme maa ja mere taha rännata. Teekonnal kohtas ta kuningaid ja nõidu, salakavalat vanapaganat ja hirmuäratavaid hiiglasi, vaprat kangelast ja imeilusat piigat ning õppis kõigilt midagi.

Kas pärast kõiki vahvaid seiklusi leidis vapper tüdruk lõpuks õnne üles?

***

«Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes».

FOTO: Raamat

«Sõsara sõrmeluud. Naised Eesti muinasjuttudes»

Koostaja: Merili Metsvahi 

Illustraator: Britt Samoson

Kirjastus Hunt

2018

Folklorist Merili Metsvahi koostatud muinasjutukogu «Sõsara sõrmeluud» tutvustab meie rikkalikku pärimust uue nurga alt, pakkude lugemiseks muinasjutte, kus keskseks tegelaseks naine.

Eesti Rahvaluule Arhiivist pärit fantaasiarohked lood haaravad nii mahlaka jutustamislaadi kui ka tavapäratute süžeedega, viies meid salapärasesse ning metsikusse maailma, kus inimesed vanapaganatega kõrvuti elavad. Kõige varasemad Eestis kirja pandud muinasjutud pärinevad 19. sajandi algusest ja huvitaval kombel on neist enamike peategelaseks naine. See on Euroopas haruldane ja viitab naise tugevale positsioonile ühiskonnas. Ka naiste kujutamisviis kohalikes juttudes erineb vendade Grimmide ja Charles Perrault’ lugudest. Siingi on jutustatud lugu kuldse kingaga vaeslapsest, keda võõrasema ja võõrasõed kiusavad, ent loo «Sõsara sõrmeluud» peategelane pole mingi tavaline Tuhkatriinu, vaid tüdruk, kes oma õnne eest võitleb.

Merili Metsvahi jutustas valitud lood tänapäeva lugeja jaoks arusaadavasse keelde ja varustas need kommentaaridega. Säilinud on lugude algne karedus, mis tavapäraselt muinasjutte avaldades välja toimetakse. Nii on laste õhtuseks unejutuks nii mõnigi lugu ehk liigagi tummine, vali ettelugemiseks lugu varem välja.

***

«Marjakobar ja teisi seto muinasjutte».

FOTO: Koolibri

«Marjakobar ja teisi seto muinasjutte»

Koostajad: Erna Normann, Herbert Tampere

Illustraator: Regina Lukk-Toompere

Kirjastus Koolibri

2015

Uues kuues raamat rõõmustab taas rahvaluule- ja muinasjutusõpru. Seekord ilmestavad lugusid kunstnik Regina Lukk-Toompere kaunid joonistused. Tuntud folkloristide juba ammu koostatud kogumik annab üllatava ja kaasakiskuva pildi Eestimaa kaguservas asuva Setomaa omapärasest kultuurist. Setode juturepertuaar on lai, nende muinasjutuvestjad on ainest kogunud nii Eestist kui ka Venest ja teistest slaavi kultuuri maadest, aga on ka täiesti algupäraseid lugusid, näiteks nimijutt «Marjakobar» või «Söepuder» ning «Utekene ja hunt».

Lood on kirja pandud eesti kirjakeeles, kuid seda on mõnusalt maitsestatud setokeelsete väljenditega. Vähetuntud sõnad on varustatud reaaluste seletustega.

Seto elust-olust inspireeritud poeetilised lood meelitavad lugejat eheda stiili, rütmistatud proosa ja rikkaliku sõnavaraga. Võlu lisavad värsijupid ja lauluviisid, samuti muinasjutu jutustamise tavadest kinnipidamine. Meie rahvaluule on rikas, kaunis ja vaimukas, alati värske ja huvitav!