Treener Siim Kelner aitab igavlejaid: 5 inspireerivat ja mõtlemapanevat raamatusoovitust

Siim Kelner.

FOTO: Erakogu

Spordiklubi Reval-Sport treener ja koolitaja Siim Kelner toetab inimesi nende füüsilise arengu teekonnal, et treenida teadlikult ja tulemuslikult. Need viis raamatut on teda pannud mõtlema nii ühiskondlikel teemadel, kuid on ka õpetanud, kuidas hoida tervena nii oma keha kui vaimu.

«Loomade farm», George Orwell

Lühike 100-leheküljeline lugemine. Soovitan kõigile, ühelt poolt meelelahutuslik lugemine, kuid teisalt ka mõtlemapanev, kuidas on võimalik võimu ja manipulatsiooniga mõjutada teisi.

«Loomade farm» ja «1984», George Orwell.

FOTO: Kirjastus Tänapäev

«Loomade farm» on romaan, milles tegelased on küll loomad, kuid tegelikult kirjeldab see inimühiskonda, kus on ainuvõimu haaranud üks isik ja tema lähikondlased. Sellises ühiskonnas kehtib käsu- ehk plaanimajandus.

Farmis kehtis alguses seadus, et iga loom annab endast nii palju, kui suudab ja saab. Siis mindi üle plaanimajandusele ja nõuti majandusliku plaani täitmist võimalikult kiiresti. Tööpäevad muutusid pikaks ja koormavaks, toidunorme vähendati. Loomadele lubati kõikvõimalikke hüvesid, kui töö tehtud. Näiteks ehitasid loomad tuuleveskit, sest neile lubati, et selle abil saadakse elekter talli ning lauta, et loomadel parem oleks. Tegelikult kasutati veskit hoopiski vilja jahvatamiseks ning see tõi võimuladvikule raha sisse.

***

«1984», George Orwell

Tegemist on vaieldamatult klassikaga. Imestamapanev on see, et seda raamatut lugedes ei pruugi kohe aru saada, millal see kirjutatud on. Kui ei teaks, võiks arvata, et tegemist on väga värske teosega. Kohe kindlasti mõtlemapanev ja kõrvutatav väga paljuski ka sellega, mis toimub tänapäeval erinevates maailmapiirkondades.

«Loomade farm» ja «1984» on kahtlemata Orwelli kõige tuntumad teosed. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole need kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul.

George Orwell, kodanikunimega Eric Arthur Blair (1903–1950) sündis Birmas, sai hariduse Etoni kolled˛is Inglismaal ning teenis Birmas Briti Impeeriumipolitseis, töötas Inglismaal õpetajana, osales Hispaania kodusõjas ja tegutses pärast seda ning Teise maailmasõja ajal kommentaatori ja korrespondendina. Eesti keeles on temalt ilmunud veel «Kummardus Katalooniale», «Valaskala kõhus» ning «Pariisi ja Londoni heidikud».

***

Yuval Noah Harari, «Homo Deus»

FOTO: Raamat

«Homo deus. Homse lühiajalugu», Yuval Noah Harari

Väga huvitav ja silmaringi arendav non fiction. Arutleb selle üle, kuhu inimkond on suundumas ja kuidas me kasvame kokku tehisintellektiga ning kuhu inimkond liigub lähitulevikus ning kuhu on soov liikuda ka kaugemas tulevikus. On heaks teejuhiks fantaseerimisel, millised saavad olema ka võimalikud murekohad. Näiteks paljud tahavad elada lõpmatuseni - kui see oleks võimalik, siis kas see oleks kättesaadav kõigile? Kui ei siis mis juhtub? Kas heaoluühiskond võib otsida hukatuslikuks?

Käesolevat sajandit kujundavad erakordsed väljakutsed, unistused ja painajad alates surma alistamisest kuni tehiselu tekkeni. Oma teises raamatus arutleb üks kaasaja säravamaid mõtlejaid Yuval Noah Harari selle üle, mis saab meist siis, kui need kõik teoks saavad. Kuidas kaitsta oma habrast maailma iseenda hävitava tungi eest?

Suurepärase jutuvestja vaimustav teos vaatleb tulevikku värske ja teistmoodi vaatenurga alt. See lahutab meelt, intrigeerib ja viib mõtted täiesti uutele radadele. Autor väidab, et sõjad jäävad minevikku ‒ surm enda käe läbi on tõenäolisem kui hukkumine relvakonfliktis. Maailma näljahädad kaovad ‒ ülesöömine kujuneb suuremaks ohuks kui nälgimine. Surmast saab kõigest tehniline tõrge ‒ aga surematuse saavutamise nimel hakkab kannatama inimestevaheline võrdsus. Mis meid tulevikus ees ootab?

Raamat «Sapiens. Inimkonna lühiajalugu» näitas, kust me tulime; «Homo Deus. Homse lühiajalugu» aga näitab, kuhu me teel oleme.

Dr Yuval Noah Harari on Oxfordi ülikooli doktorikraadiga ajaloolane, kelle erakordselt menukad raamatud on tõlgitud üle 40 keelde. Ta loob mängeldes seoseid elu eripalgeliste tahkude vahel, käsitledes muu hulgas võimu, religiooni, teadust, ökoloogiat, rahandust ja lihtsat inimlikku õnne.

***

«12 rules for life», Jordan B. Peterson.

FOTO: Penguin Random House LLC

«12 rules for life», Jordan B. Peterson

Jordan B. Peterson annab elulist nõu ja arutleb selle üle, kuidas olla hea inimene ja elada oma elu tähendusrikkalt. On hulk inimesi, kes teda heas valguses ei vaatle, kuid mina kindlasti olen saanult temalt rohkelt inspiratsiooni ning kohe kindlasti olen hakanud oma elu elama tähendusrikkamalt ja mis peamine, ma olen hakanud ka elama kohusetundlikumalt. Pole kõige lihtsam lugemine, kuid kätte võtmist väärt.

Mida kõik kaasaegses maailmas peaksid teadma? Psühholoog Jordan B. Peterson vastab kõige keerulisematele küsimustele. Vaimukas, üllatav ja informatiivne raamat räägib, miks rulaga sõitvad lapsed peaks rahule jätma, mis kohutav saatus ootab neid, kes palju kritiseerivad ja miks peaks alati paitama kassi, kes tänaval möödub. Mida homaari närvisüsteem räägib meile sirge seljaga seismisest ja edust elus? Miks iidsed egiptlased kummardasid jumalaid? Mis ootab ees inimesi, kes on kättemaksuhimulised ja ülbed?

***

«Listening to Prozac», Peter D. Kramer

Natuke erialasem raamat, aga loetav ja arusaadav kõigile. Arutleb antidepressasantide üle ning kuidas see meid mõjutab. Kas antidepressante kirjutatakse ehk liiga kergekäeliselt välja? Kas antidepressant otseselt ravib meid või muudab meie isiksust? Kas see on hea? Kas osad antideprssandid saavad olla vaimsed steroidid, mis muudavad introverdi ekstraverdiks ning seeläbi aitab sotsiaalsel redelil kõrgemasse staatusesse tõusta ja olla produktiivsem?

1987. aastast on Prozaci välja kirjutatud pea viiele miljonile ameeriklasele. Aga mis see on? Kas ravim või vaimne steroid? Kas ravi depressioonile või ravim, mis muudab iseloomu? See muutvat häbelikud inimesed sotsiaalseteks, aitavat kiiremini töötada, mälu parandada. Aga kas Prozac pigem mõjutab iseloomu, mitte haigust? Kas me kasutame seda, et muuta inimesed ligitõmbavamaks, energeetilisemaks, sotsiaalselt heakskiidetavamaks? Psühhiaater Peter Kramer üritab lahti võtta inimloomuse keemia.