Tõnu Karjatse raamatusoovitused: 3 biograafiat, mis avavad huvitavate isiksuste maailmapilti

David Lynch.

FOTO: Berit Roald / Scanpix

Kuna koroonaviiruse pandeemia tõttu lükkus kirjandusfestival HeadRead sügisesse ja lähinädalail on kõigil vaja keskenduda tubastele tegevustele, jagab festivali toimkond HeadRead blogis soovitusi raamatute kohta, mis on praegusel erakordsel ajal kas eriti kõnekad või pakuvad lihtsalt väärt elamust. Tõnu Karjatse soovitab häid elulugusid.

Isolatsiooniperioodil on kirjandusevalikus võimalik lähtuda mitmesugustest strateegiatest – nii näiteks on pealesurutud hikikomori seisundis hea võtta ette laiem perspektiiv ja vaadelda toimuvat veidi kaugemalt kui igapäevased nakatumisnäitajad. Seda võimaldab näiteks ajalugu, filosoofia, semiootika ning muud silmapiiri laiendavad humanitaarteadused. Teine võimalus on pageda piirangutest fantaasiatesse, kus kõik palju ilusam või hoopistükkis koledam kui inimtühjad mänguväljakud ja linnapargid. 

Omamoodi keskteeks on biograafiad. Neis avaneb mõne tuntud ja huvitava isiksuse maailmapilt, mõtteviis ning looming hoopis uuest, isiklikust vaatenurgast, kusjuures neis kajastub meile, viirusepõlvkonnale, kadunud maailm.

David Lynch ja Kristine McKenna andsid 2018. aastal Canongate’i kirjastuse all välja David Lynchi autobiograafia «Room to Dream». See on ligi 600-leheküljeline mahukas teos koos korraliku nimeindeksiga, milles Lynch räägib lahti oma kujunemisloo uudishimulikust poisikesest tänapäeva ühe põnevama loojani. Nagu enamik autobiograafiaid on ka see valminud diktofonile loetud meenutuste maha kirjutamise teel, sestap koosneb raamat suures osas hektilistest pildikestest, kuid Lynchi hääl ja jutustamisviis on siin väga tuntavalt sees, mis teebki raamatu nauditavaks. «Room to Dream» toimib sissejuhatusena Lynchi maailma ka siis, kui on nähtud vaid mõni ta filmidest või ollakse midagi kuulnud legendaarsest telesarjast «Twin Peaks».

Teadusliku ja pikema perspektiiviga vaate praegu toimuvale annab Jared Diamond 1997. aastal Diamondi kirjastuse alt ilmunud raamatus «Guns, Germs and Steel: A short history of everybody for the last 13,000 years». Tegemist mahuka köitega, kus teadusajaloolane käib läbi inimasustuse ajaloo regioonide kaupa. Diamond kirjeldab värvikalt ja detailirohkelt, kuidas toitumisviisid on mõjutanud inimkonna ajalugu, ta puudutab ka taudide levikut, sõjatehnika arengut ja lokaalsete kultuuride väljasuremist. Ei saa öelda, et Diamond oleks üliväga optimistlik inimkonna tuleviku suhtes, kuid ta ei kaldu ka pessimismimülkasse, sest lõpuks on siiski inimkonna enda teha, kuidas ka praegusest olukorrast välja tullakse. 

Ja veel mälestusi möödunud aegadest. Oskar Lutsu meenutused andis Eesti Riiklik Kirjastus 1950. aastate lõpul välja kolmes köites. Lutsu «Mälestused» on pigem ilukirjandus kui memuaarid, alates ülitäpsetest tundmuste ja looduskirjeldustest kuni tegelaste ja tegevuspaikade nimede muutmisega. Lutsu «Mälestused» on vaadeldav paralleeltekstina ta «Kevade» triloogiaga – siin on äratuntavad prototüübid, seigad ja kõik on kantud Lutsule omasest muhedast huumorist. Lugejamälus sulavad need kaks teost lõpuks ühte, muutes ta enda maailma veidi lutsulikumaks.