R, 18.09.2020

Värvikas ülevaade Eesti naistest, kes väärivad mäletamist ja austust

Meremees Aleksandra Laas meeskonna keskel oma kahemastilisel kaljasel Mihkel, u 1937.

FOTO: Rahvusarhiiv

Ajaloo kirjusse kangasse on põimunud palju erinevaid elulugusid, küll lühikesi ja pikki, küll ühetoonilisemaid ja eredalt säravaid niite. Heili Reinarti raamat «Unustatud ja unustamatud naised Eesti ajaloost» seob ja tuletab meelde viiskümmend omanäolist lugu Eestiga seotud naistest. Osa neist on rohkem tuntud, teised pakuvad ootamatut avastusrõõmu ja seoseid ajaga, mis on juba unustusse vajumas. See on põnev pilguheit ajalukku, kunagistesse oludesse, inimeste isiklikesse võitlustesse, saatuse keerdkäikudesse, armastusse, edulugudesse ja tragöödiatesse.

Heili Reinart «Unustatud ja unustamatud naised Eesti ajaloost».

FOTO: Postimees Kirjastus

Kas teate näiteks, kes oli meil esimene olümpial startinud naissportlane, kes esimene naistuuker ja -kapten või esimene naispolitseinik? Kes olid tegelikult Nõukogude Liidu kangelane Leen Kullman, reamees Peeter Ronk või Äksi nõid? Milline oli Paul ja Netty Pinna tütre Signe või diplomaadi ning riigivanema Friedrich Karl ja Adele Akeli tütre Asta elusaatus?

«Mõnigi lugu viib lugeja laia maailma, kuhu naisi kandsid nende soovid teostada end suuremalt, kui kohalikud kitsad olud võimaldasid. Aga neid on sinna pillutanud ka sõjad ja küüditamised, majanduslikud olud või, mis siin salata, suured tunded,» kirjutab autor eessõnas. Paljud neist on siiski jäänud elu lõpuni Eestiga seotuks, kas siis olude muutudes kodumaad külastades või seda lihtsalt südames kandes.

Mitmed naised on jäänud oma nimeka abikaasa varju, väärides partneri ja tugeva taustajõuna senisest eredamat esiletõstmist. Näiteks varasemast ajaloost Jakob De la Gardie abikaasa Ebba Brahe, 20. sajandist fotograaf Valter Lembergi abikaasa Evi, filmitegija Theodor Lutsu abikaasa Aksella, Jaan Tõnissoni abikaasa Hilda või Julius Kuperjanovi abikaasa Alice. Tunnustust väärivad esimene koolitatud etnoloog Helmi Neggo ja õpetatud naisaednik Ellen Vilbaste.

Pildid raamatust.

FOTO: Kirjastus Postimees

Esile tulevad jõuliselt oma elurada astuvad naised, nagu näiteks naisõiguslane Lilli Suburg, misjonär Anna Hedwig Büll, rahvatantsujuht Anna Raudkats ja karskuse propageerija Helmi Mäelo. Ajalukku on läinud aga ka inspireerivad muusad Maria Moier, Ellen Uritamm, Alice Feillet, rääkimata oma aja armastatud tantsijatest ja näitlejatest. Enda elu sidusid lavaga ka Nais-Kaleviks kutsutud Maria Loorberg ning tsirkusearist Lidia Kroll. Kõiki raamatukangelasi välja tuua pole siinses lühitutvustuses võimalik, suur osa neist jääb lugejale kaante vahelt avastada.

Raamat on järg paar aastat tagasi ilmunud kolmekümne viie naise eluloo kogumikule «Õrnad ja tugevad». Heili Reinarti sõnul pole siin tõsiteaduslikke uurimistöid, vaid katse tuua unustusehõlmast välja naisi, kes väärivad mäletamist ja austust. «Nagu naised iseloomult ikka, on mõnedki neist vastuolulised ja nende teod vahel mõistetamatud,» sõnab ta. Rikkaliku kasutatud allikate loetelu põhjal valminud kogumik annab ainesest värvika ja kaasahaarava ülevaate.

Kujundaja Inga Joala käe läbi on värske hingamise saanud illustreerivad portreemaalid ja arhiividest ning erakogudest pärinevad ajaloolised fotod, mis on raamituna tõstetud sisu läbivasse pildigaleriisse.

Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Kirjastuste Liidu ajalehes «Raamat».