Ilmus Ingmar Bergmani poolautobiograafiline teos «Fanny ja Alexander»

Copy
Käbi Laretei ja Ingmar Bergman oma poja Danieliga 1960. aastal.
Käbi Laretei ja Ingmar Bergman oma poja Danieliga 1960. aastal. Foto: Lennart Nilsson/Scanpix

Ilmunud on «Loomingu Raamatukogu kuldsarja» teine raamat, Ingmar Bergmani «Fanny ja Alexander». Raamatu on rootsi keelest tõlkinud ja saatesõnaga varustanud Ülev Aaloe. Anu Saluäär on kirjutanud uustrükile lisaks ka saatesõna: «Ingmar Bergman Loomingu Raamatukogus».

Ingmar Bergmani «Fanny ja Alexander».
Ingmar Bergmani «Fanny ja Alexander». Foto: Loomingu Raamatukogu

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku poolautobiograafilises teoses avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada. See on meisterlikult kirja pandud haarav lugu täis sümboleid, mis kõnetavad ka tänapäeval. Samanimeline linateos, mida kriitikud on nimetanud Bergmani hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari. Bergman on oma filmistsenaariumide kohta ise öelnud: «Ma pole kirjutanud filmikäsikirja selle tavalises tähenduses. See, mis ma olen kirjutanud, näib mulle pigem meloodiana, mida kaastööliste abiga lavastuse käigus instrumenteeritakse. Lugeja fantaasiale jätab mu käsikiri vaba voli.»

Nagu kirjutab uustrüki värskes saatesõnas Loomingu Raamatukogu pikaaegne toimetaja, Bergmani loomingu tõlkja ja asjatundja Anu Saluäär, on «Fanny ja Alexandri» taasilmumine LR-i kuldsarjas «sümboolne lõpetus pikale Bergmani-ajajärgule «Loomingu Raamatukogus» ning ühtlasi ausammas Ülev Aaloe visale ja viljakale tõlkimistööle, mis pikki aastakümneid varustas Eesti teatreid Skandinaavia draamakunsti pärlitega.»

Raamatu esitlus jääb seekord ära.

«Loomingu Raamatukogu kuldsari» toob lugejate ette valiku Loomingu Raamatukogus läbi aegade avaldatud teostest uues kuues. Valikust leiab teoseid erinevatest aastakäikudest, nii ilukirjandust kui ka esseistikat.

2020. aastal on veel ilmumas:

  • Tommaso Campanella, «Päikeselinn». Itaalia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Kristiina Rebane. (mai)
  • Milan Kundera, «Veidrad armastuslood». Tšehhi keelest tõlkinud Küllike Tohver. (juuli)
  • Pierre Bayard, «Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?» Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Tanel Lepsoo. (september)
  • Doris Lessing, «Imerohi ei ole müüdav» (täiendatud väljaanne). Inglise keelest tõlkinud Valda Raud ja Krista Kaer. Uustrüki saatesõna Krista Kaer. (november)
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles