Enese leidmise raamatu kirjutanud Harald Lepisk tahab muuta inimeste elusid tähendusrikkamaks

Harald Lepisk on rahvusvaheline koolitaja loova eneseteostuse alal. Eestis on ta loonud Inspiratsioon.ee arengukeskkonna, mis aitab inimestel ületada elu madalseisusid ning muuta elu tähendusrikkamaks. Võtsime fookuse alla «Minu elu kutse», et mõista, mida Harald soovib raamatuga lugejatele edasi anda.

Mis on täna teie eesmärk, kuhu soovite isiklikul tasandil lähima viie aasta jooksul jõuda?

Ma tahan tunda, et olen enda anded ja võimed hästi rakendanud. Et julgen panna käe südamele ja öelda: olen hästi elanud. Et mul iseendaga on tõeliselt hea olla. Enda kõnede ja loovprojektide kaudu äratan inimestes lootust ja indu kasvamiseks.

Tahan tegudega olla eeskujuks pojale ja peagi sündivale teisele pojale. Samas tahan olla nende jaoks olemas. Kuna avalike esinemistega puhtfüüsiliselt kõigi abivajajateni ei jõua, siis raamatu kirjutamine on loomulik samm, et aidata inimesi just sel eluhetkel, kui neil abi on tarvis. Minu loodud Inspiratsioon.ee leht ja e-kursused on juba paljusid inimesi aidanud, raamat annab lugejatele aga võimaluse internetist välja lülitada ja veeta kvaliteetaega endaga ja oma unistustega.

«Minu elu kutse» suunab lugejat kujundama elu selliselt, et tagasi vaadates ei peaks kahetsema «lihtsalt eksisteeritud» aastate pärast. Veel põnev mõju, mis raamatust välja kasvab, on kutseliitlaste liikumine. See tähendab, et inimesed hakkavad toetama üksteist oma kutsumuse avastamisel ja julgete sammude tegemisel unistuste elluviimiseks.

Kas teil oli ka raskusi raamatut kirjutades?

Iga inimene ja tema teekond on unikaalne. «Minu elu kutse» kirjutamisel oli suureks väljakutseks tunnetada hästi paljude erinevate inimeste elusid ja mõista, millised küsimused võiksid neid kõiki praegu päriselt aidata. Kirjutasin asjadest nõnda, et see aitaks noort, kes veel otsib ennast ja samas ka täiskasvanut, kes otsib uut suunda.

Üle 2500 inimese jagasid meie küsitluses seda, mis hoiab neid tagasi kutsumust leidmast ja unistusteelu poole liikumast. Põnev oli märgata seal mustreid ja otsida juurpõhjuseid: seda, mis meid inimesena tagasi hoiab.

Kirjutamise enda poole pealt oli väljakutseks tiheda esinemisgraafiku ja pere kõrvalt aega leida, et kirjutamisse süüvida. Selgeteks etappideks jaotatud vahe-eesmärgid aitasid leida selleks vajaliku aja.

Plaanite veel raamatuid kirjutada?

«Minu elu kutse» on sellist laadi oluline raamat, mida võiks kirjutada aastaid. Praegu sai vähem kui aastaga võetud kokku olulisem 14 aasta pikkusest tööst iseendaga ja kümnete tuhandete inimestega koolitustel. 

Kavatsen jätkata kirjutamist, lisades artikleid Inspiratsioon.ee arengukeskkonda, et minna rohkem süvitsi teemadega, mida lugejate tagasiside põhjal veel vajatakse oma kutsumuse teekonnal. Ühtlasi on seal hulganisti toetavaid videoid, mis annavad edasi tundeid, mida teksti vahendusel on raskem edasi anda.

Järgmist raamatut hetkel veel ei plaani kirjutada, aga Rolandiga koos ühise eesmärgi nimel töötamine on olnud tõeliselt inspireeriv. Meil on tulemas veel «Minu elu kutse» e-kursus ja kahepäevane saalikoolitus, kus osalejad saavad võimsate vestluste ja harjutuste kaudu astuda julge sammu enda elu kutse suunas.

Kui asutasite oma esimese koolitusettevõtte, siis milliseid tulemusi ootasite?

Koolitusettevõtte asutasin ülikooliõpingute kõrvalt. Tahtsin tuua noorteni need elumuutvad printsiibid ja tehnikad, mida kooli õppekavas polnud, aga mis aitasid mul jõuda endas selgusele ja olla enda tegemistes edukam.

Koolitajana on minu töö inimeste inspireerimine: nende hoiakute muutmine ja valmiduse ülendamine. Et pärast koolitust oleks neil tahe edasi uurida ja valmidus õpitut rakendada. Vahetu tulemuse näeb juba koolituse käigus ära: kas osaleja on haaratud, jõuab uute ahhaa-avastusteni ja tahab õpitut rakendada.

Ettevõte on edukas siis, kui kliendid tahavad selle teenuseid osta ja soovitavad edasi. Kuna alustades keegi sind veel ei tea ega usalda, siis tuntav edukus saabus kuskil kolmandal-neljandal tegutsemisaastal, kui üha rohkem tellimusi hakkas sisse tulema, sest mitmed inimesed olid osalenud ja julgesid teistele edasi soovitada. Ühtlasi oli see heaks kinnituseks, et olen õigel teel ja teen asja, mida vajatakse.

Olen tagasiside põhjal täheldanud, et mida ehedamalt olen kogu enda olemusega koolitajana kohal, seda võimsamalt see osalejatele mõjub. See on nagu tükike minust, mis jääb neisse pikaks ajaks elama ja innustab hoolimata raskustest edasi liikuma.

Milline oli teie visioon ja eesmärk, kui alustasite enda tee käimist ja kas need on vahepeal muutunud?

Mäletan, et kooliajal diskorina töötades oli minu visioon olla tasemel DJ, kes tantsumuusika saatel inimesi liigutab. See visioon innustas end oma alal aina paremaks treenima. Kui aga ülikooli teisel kursusel enesearenguaastal jõudsin arusaamani, et minus on võimekus inimesi mitte ainult tantsupõrandal liigutada, vaid sõnadega mõjutada nende elusid, siis kasvas sellega ka minu elu visioon ja eesmärk.

Minu praegune visioon on ülendada inimkonda: äratada inimestes isu leida enda anded ning luua sellega ilu ja headust. Et oleksime rohkem loojad, mitte tarbijad. Rohkem andjad, mitte võtjad. Rohkem innustajad, mitte kurvastajad.

Tunnen, et inimkonna ülendamine on ilus visioon, mille nimel hommikul ärgata ja tööle asuda. Me kõik saame sellele kaasa aidata, teostades enda andeid. Isegi kui on vaid üks inimene, kellele sinu töö rõõmu toob, on see põhjus ärkamiseks. Isegi kui see inimene oled sina ise. Ikkagi tasub.

Kuidas oli raamatut kellegi teisega koos kirjutada? Kirjutamine tuleb teil loomupäraselt ja lihtsalt või vajab selline töö eraldi suuremat sorti tähelepanu ja keskendumist?

Kõnelemine tuleb mul loomupäraselt. Selles olen treeninud end meistriks. Kirjutamises olen enda sõnade suhtes nõudlik, jään endaga arutlema, mõnikord vaidlema ja seepärast on edasiliikumise kiirus palju rahumeelsem. Keskkonnavahetus aitas kirjutamisele kaasa: kui läksin kontorilaua tagant eemale ülikooli raamatukokku, kohvikusse või loodusesse, sain paremini kontakti sügavama sõnumiga, püüdsin selle kinni ja vormisin tekstiks.

Koos kirjutamine andis kindlasti protsessile hoogu juurde, sest sättisime enda jaoks tähtajad ja tegime regulaarseid kohtumisi, et näidata ette, mida oleme vahepeal välja töötanud. Lõpuks kokku tuli justkui kaks raamatut, mis on pakitud ühtede kaante vahele ja annavad edasi parimad nõuanded kahelt erinevalt autorilt.

Ühiselt raamatu kirjutamisel andsime teineteisele hoogu juurde. Soovin, et meie kutseliitlaste liikumise kaudu tekiks inimestel rohkem kaaslasi, kellega koos enda unistuste suunal liikuda. Et rohkemate inimeste unistused näeksid ilmavalgust, nii nagu meie ühisloomingus sündinud raamat jõuab inimeste kätte ja südameni.