/nginx/o/2020/03/06/12992831t1ha181.jpg)
7. märtsil möödub sada aastat Jaan Poska surmast. Poska sajanda surma-aastapäeva puhul toimus täna Tallinna Siselinna kalmistul mälestustseremoonia, seejärel meenutati riigimeest tema kunagises kodumajas Kadriorus. Tallinna linnavolikogu kinkis Poska majale raamatu, mis kunagi on kuulunud Jaan Poska isiklikku raamatukokku.
Linnavolikogu esimees Tiit Terik ütles, et suure tõenäosusega on võinud sellest 1889. aastal Sankt-Peterburgis ilmunud venekeelsest kriminaal- ja tsiviilasjade seaduste kogust Poska ka ülikoolis õppida. «Me ei tea, kus ja kuidas on see raamat segastel aegadel rännanud, aga nüüd on see tagasi kodus. Seda, et teos on kuulunud Jaan Poskale, kinnitab raamatus olev tempel,» sõnas volikogu esimees.
Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866. aastal Laiusel ning ta suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta on esimene eestlane, kellele Eesti Vabariik korraldas riiklikud matused. Poska nimi seondub eelkõige Tartu rahulepingu sõlmimisega, kuid ta oli 20. sajandi alguses tihedalt seotud ka Tallinna juhtimisega. Ta oli aastatel 1905-1909 esimene eestlasest linnavolikogu esimees ning aastatel 1913-1917 oli ta ametis linnapeana.
«Tema kaasaegsed ja lähedased on kirjeldanud, et head diplomaadioskused ning laialdased juriidilised teadmised võimaldasid Poskal «volikogu oma käes hoida». Eks tagantjärele ole ajaloosündmustele kergem hinnanguid anda või neis mingeid tähendusi leida, kuid usun, et tema tööl Tallinnas on oma osa ka nende sündmuste ahelas, mis kulmineerusid 1918. aastal Eesti Vabariigi loomise, sellele järgnenud Vabadussõja ja 1920. aastal Tartu rahulepingu sõlmimisega,» lisas linnavolikogu esimees Tiit Terik.
