P, 25.10.2020

Suur kingispikker ⟩ 22 parimat teost, mida eesti raamatusõbrale jõuludeks kinkida

FOTO: Shutterstock

Aasta lõpp on kiire tulema ja kui kingiideid napib, on hea nõu kallis. Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht «Raamat» uuris, missuguseid raamatuid kirjastajad ise huviga on lugenud ja mida julgelt teistele soovitaksid.

ANNIKA REILJAN

Helios

  • Tauri Tallermaa «Ajulugu» (Helios) on raamat, mis peaks sobima paljudele. Raamatust leiab igaüks midagi, mis on uus ja huvitav, mida ta varem ei teadnud või mõtteainet selleks, miks peaks üldse oma/inimese ajutegevuse peale mõtlema.
  • David Vseviov «Elulugu. Kaks esimest nädalat» (Tuum) – ajastu kroonika, mis heidab humoorika pilgu traagilisele ajastule ja pakub äratundmisrõõmu Vsevioviga samal ajal sündinutele.

Tauri Tallermaa esitles raamatut «Ajulugu».

FOTO: Erik Tikan

EPP PETRONE

Petrone Print

  • Mikk Sarv «Maa=Ilm» (Varrak) on sügavust ja hingetarkust täis.
  • Andrei Hvostov «Kirjad Maarale» (Petrone Print) – samuti sügav ja hingetark. Talvine pööripäev tundub mulle õige aeg, et rahulikult enda ja oma rahva sisse vaadata.

EIA UUS

Postimees

  • Amor Towles «Härrasmees Moskvas» (Hea Lugu) – see on kõige optimistlikum raamat, mida kunagi lugenud olen, kuigi tegevus leiab aset ajaloo keerdkäikudes.
  • Anu Aun «Eia seiklus Tondikakul» (Postimees Kirjastus) – südamlik lasteraamat eelmistel jõuludel linastunud kodumaise perefilmi ainetel. Lugemist jätkub nii väiksematele kui ka suurematele paljudeks talveõhtuteks.

Anu Aun esitles raamatut «Eia seiklus Tondikakul»

FOTO: Eero Vabamägi/Postimees

KRISTA KAER

Varrak

  • Andrus Kivirähk «Sinine sarvedega loom» (EKSA). Tegu on autoriga, keda ma soovitan igal võimalikul juhul, sest ma ise pole pidanud tema raamatutes kunagi pettuma.
  • Virginie Despentes «Vernon Subutex» 1 (Varrak). Esimene osa triloogiast, milles maalitakse raju pilt Pariisist ja kummalistest tegelastest, kes seal ringi liiguvad. Nauditav sündmustik ja keelekasutus, nõtkelt voolav tekst.

REBEKKA LOTMAN

Tallinna Ülikooli kirjastus

Ellen Niit «Aastatel on tiivad».

FOTO: Raamat

  • Sergei Stadnikov «Muinas-Egiptuse ahvatlus» (koostaja Marek Tamm, TLÜ Kirjastus). Neli aastat pärast autori surma on valminud tema kirest ja pühendumusest sündinud raamat, mis avab vanaegiptuse maailmapilti, uskumusi ja poliitikat.
  • Ellen Niit «Aastatel on tiivad» (koostaja Maarja Undusk, Tammerraamat). Tütre Maarja Unduski koostatud valimik kätkeb rohkelt seni-ilmumata luulet ning meil on au tutvuda koguni teismelise Ellen Niiduga.

TAUNO VAHTER

Tänapäev

  • Andrus Kasemaa «Mees otsib naist» (EKSA). Luulekogu, mis tegelikult ei ole luulekogu ja sobib ka inimesele, kes tavaliselt luulet ei loe.
  • Vladimir Giljarovski «Moskva ja moskvalased» (Tänapäev) on küll ajalooraamat 19. ja 20. sajandi vahetusest, ent keskendub valitsejate ja lahingute asemel argipäevale, tollase moskvalase toimetustele turul, saunas, juuksuris või hoopis pagari juures.

KADRI RAHUSAAR

Koolibri

  • Riikka Pelo «Meie igapäevane elu» (Tänapäev) jättis kustumatu mulje, kuidas soomlane on tabanud vene hinge õhulist poeesiat ning teisalt olme ja olude räigust.
  • Jean-Christophe Grangè «Surnute maa» (Koolibri). Põnev, pühade olemusele vastanduv raamat. Minu jaoks, kes ma põnevikke ja krimkasid tavaliselt ei loe, oli ka tema eelmisel aastal ilmunud «Reisija» üsnagi värskendav elamus.

Jean-Christophe Grangè.

FOTO: Shutterstock

TÕNU LEMBER

Canopus

  • Ülo Vooglaid «Elanikust kodanikuks» (Ülo Vooglaiu Kirjastus) on raamat, millest aru saamata peaks olema välistatud mitte üksnes töötamine Eesti riigistruktuurides, vaid isegi paljas mõte kandideerimisest rahva poolt valitavatesse esinduskogudesse.
  • William Somerset Maugham «Vahe tera» (Canopus) – lugemisnauding garanteeritud! Täpselt 75 aastat tagasi ilmunud ja väidetavalt 20. sajandi üks enimmüüdud romaane, milles peegelduvad Maughami enda rännakud Indias ja mõtisklused elu põhiväärtuste üle.

VALLO KALVIK

Hea Lugu

  • Tove Jansson «Kujuri tütar» (Hea Lugu). Tove kasvas kunstnikeperes ja ta lapsepõlvelugudest leiab muumi-papa, muumimamma, väikese My, Filifjonka, Koduvana jt eeskujud.
  • «Eesti rahvusatlas» (koostaja Taavi Pae, Regio ja Tartu Ülikool) on pungil uskumatuid leide Eesti kaardiajaloost ja imeasju, millega Eesti kartograafid täna hakkama saavad.

Taavi Pae ja rahvusatlas.

FOTO: Tairo Lutter

RISTO JÄRV

EKM Teaduskirjastus

  • Marju Lepajõe «Roomlaste taltsutamine» (Ilmamaa). See sõnanõtkus suurepärase sisu kõrval ning elegantne mure me pärast. Praegu on raamat otsas, aeg teha kordustrükk!
  • Rutt Hinrikus, Tiina-Ann Kirss «Eesti elulookirjutus. Antoloogia» (EKM Teaduskirjastus). Hoolega valitud tükid elulugudest üle kahe sajandi – päevikuist, kirjadest ja mälestusist, teadus- ja mäluasutusele vääriliselt kommentaaridega.

MIRJAM PARMASTO

Regio

  • «Eesti rahvusatlas» (koostaja Taavi Pae, Regio ja Tartu Ülikool). Eesti esimese rahvusatlase sajad ajaloolised ja tänapäevased kaardid koos haaravate selgitustega nende juures on nii põnevad, et kui kord raamatu lahti lööd, siis on seda raske käest panna. Atlases on ligi 500 kaarti, nii et uurimist jätkub paljudeks talveõhtuteks.
  • Julian Barnes «Aja müra» (Varrak). See on romaan helilooja Dmitri Šostakovitši elust. Intiimne ja inimlik – valus ja võimas lugemiselamus.

Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Kirjastuste Liidu ajalehes «Raamat».