Raamatusoovitus ⟩ Õpi naiselt, kes hakkas oma elu ise disainima

Olen viimasel ajal tavapärasemast rohkem oma sõprade ja tuttavatega tassi kohvi taga kohtunud, maast ja ilmast rääkinud. Paljud neist on nagu mina just hiljuti ülikooli lõpetanud, ülikooli lõpetamas või tegemas muid suuri muutusi oma elus. Lühidalt, nad on eneseotsingute teekonnal. Sageli pole sellel eneseotsingul mingisugust struktureeritud vormi, vaid lihtsalt hektilised, korduvad ja väsitavad küsimused oma peas: «Mis minust küll saab?» või «Kas ma peaks tegema seda, toda või hoopis kolmandat?». See on täiesti normaalne. Soovitan neile sageli hiljuti loetud raamatut «Disaini elu, mida armastad» («Design the Life You Love»), sest see annab nendele mõtetele struktureeritud vormi.

Ayse Birsel räägib ühes TEDx kõnes, et tal oli juba eelmise kümnendi alguses ideaalne elu. Ta töötas disainerina mainekate ettevõtetega, armastas oma tööd ning kohtus nõnda ka oma tulevase abikaasaga. Nad kolisid kokku, abiellusid, said lapsed ning Ayse elu hakkas end ise disainima. Majanduskriis vähendas oluliselt tema kliente ning tekitas tõsist tuska. Ayse sõber inspireeris aga teda oma disaineri mõtteviisi enda kasuks rakendama. Nii sündiski «Disaini elu, mida armastad» ning Aysest sai iseenda esimene õpilane.

Raamatu alguses võrdleb Ayse oma elu disainimist supi valmistamisega. Kui tahame suppi keeta, siis mõtleme alustuseks, millised on supi koostisosad: puljong, porgand, kartul, kana jne. Aga kui vaatame oma elu kui oma suurimat projekti, siis millised on selle koostisosad? Raamatu ülesannetes tuleb kujutada oma koostisosi nii eraldiseisvana kui ka mõistekaartidel omavahelistes seostes ning oma ajakuluna. 

Nende ülesannete järel on võimalik teha järeldusi, mida võiks meie elus rohkem olla, millised on võimalused selleks ning millised on piirangud. Oletame, et tahame täistaimset suppi ning asendame kana tofuga ja veisepuljongi juurviljapuljongiga. Samamoodi peaksime vaatama ka oma elu: mis on need koostisosad, mida me tahame enda elus hoida ning milliseid mitte? 

Lõpuks mõtleme, et mis on see kontekst, millega meie elu peab sobituma. Võib-olla on palav suvepäev ja tahame suppi, aga külmalt ja samal ajal ringi kõndides. Seetõttu teeme supist hoopis pulgajäätised (kokanduskunstis ei pruugi see ehk olla maailma parim idee, kuid asja iva on igatahes selge). Raamatus antakse ülesanne mõelda enda tuleviku metafoorile, luua armastatud elu visioonikaart, tegevuste nimekiri, manifest, luuletus, haiku.

Äkki sulle meeldib kirjutada, soovid käia palju restoranides, aga samal ajal ka piisavalt raha teenida ja kodus töötada? Siin on võimalus hakata restoranikriitikuks, kes teenib raha «tasuta lõunate» arvustamisega. 

Raamatus on palju vahvaid harjutusi: oma kangelaste kirja panemine ning nende omaduste endale üle kandmine, enda loo jutustamine, endale tulevikku kirja saatmine jne. Ayse soovitab harjutustega töötada korraga maksimaalselt 20 minutit. Ta julgustab lugejat loominguline olema ja lõbutsema. Pärast päeviku lõpetamist on lugejal «konspekt», mille juurde ikka ja jälle tagasi pöörduda, et asju perspektiivi seada.