Kuidas aitavad probiootikumid stressi, ärevust ja meeleoluprobleeme parandada?

Äsja eesti keeles ilmunud Martie Whittekini raamat «Tervise taastamine probiootikumide abil» jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas selgitatakse, mis on inimese kehafloora ja kuidas see soolestikus tegutseb. Vaatluse all on ka see, millest bakterite kogukond koosneb. Erilist tähelepanu pööratakse halbade ja heade bakterite looduslikule tasakaalule. Põhjalikult käsitletakse seda, kuidas bakterite kogukond võib kehva toidu, toksilise keskkonna või erinevate ravimite tõttu tasakaalust välja minna ja tervisele negatiivseid tagajärgi põhjustada. Seejärel tuleb juttu võimalustest, kuidas tasakaal turvaliselt ja tõhusalt taastada. Tähtsat rolli mängivad siinjuures probiootikumid – head bakterid, mis on saadaval toidulisanditena.

Teises osas kirjeldatakse levinumaid tervisehädasid, mis võivad bakterite tasakaalu häirumise tõttu tekkida. Iga terviseprobleemi juures vaadeldakse nii tavapäraseid ravimeetodeid kui ka seda, mil moel probiootikumidest abi võiks olla. Samuti leiab praktilist teavet ja nõuandeid, mis aitavad langetada enda tervise huvides kõige paremaid otsuseid.

Avaldame raamatust katkendi.

Meeleoluhäired ja stress

Teises peatükis käsitlesime depressiooni, skisofreenia ja Alzheimeri tõvega seotud vaimse tervise probleeme. Siinne alapeatükk on pühendatud rohkem erinevatele meeleolukõikumisele, stressile ja keskendumisraskustele.

Tavaravi

Kuna peavoolu meditsiini arsenalis ei ole nende kergete kaebuste vastu häid vahendeid, kirjutatakse ka nende puhul sageli välja antidepressante ja ärevusvastaseid ravimeid, olgugi et need on näidustatud pigem raskematel juhtudel ning liiatigi on paljud uuringud näidanud, et psühhoteraapia toimib paremini ja selle mõju kestab kauem.

Funktsionaalne vaatenurk

Pigem tuleks tuvastada põhjus ja sellega seotud probleemid lahendada. Probleemid meeleolu ja ajutalitlusega võivad tekkida ka paljude ravimite kõrvaltoimete tõttu. Samuti võivad neid põhjustada mitmesugused haiguslikud seisundid:

1. Hormonaalse tasakaalu häired: igakuised masendus- ja tujukushood
2. Kõhukinnisus: tuttav «ma ei suuda mõelda» tunne
3. Maksahaigus: hepaatiline entsefalopaatia
4. Pärmseene vohamine: ärritunud olek
5. Toitainete puudus: vitamiin B₆ puudus põhjustab segadusseisundit või PMS- sündroomi ning aneemia ja vitamiin B₁₂ puudus võivad põhjustada mäluhäireid
6. Toksiinid: näiteks «kemo- aju» (chemo brain; keemiaravijärgsed kognitiivsed häired- tlk.)
7. Unehäired: ärrituvus ja elurõõmu kadumine
8. Veresuhkru kõikumine: ärevus enne sööki

Kuidas probiootikumid aitavad?

Leheküljel 28 mainisin autismiga seoses seda, kui tähtsat rolli etendab floora vere- aju barjääri terviklikkuse säilitamisel. Kui barjäär on auklik, siis pääsevad mitmesugused meeleolu mõjutavad ained verest ajju. Samuti oleme vaadanud seda, kuidas probiootikumid eelmises alalõigus loetletud probleemide puhul aitavad. Nii näiteks on leitud, et depressiooni ja meeleoluprobleemide juures on üheks teguriks põletik. Terve ja tugev mikrobioom vähendab põletikku ning aitab ühtlasi tagada virgatsainete optimaalset tasakaalu.

Virgatsained ehk neurotransmitterid on signaalmolekulid, mis mõjutavad kesknärvisüsteemis meeleolu ja stressitaset. Nagu eelpool märgitud, toodavad paljusid neist tähtsatest kemikaalidest just meie mikroorganismid. Kõik need ained ei läbi vere- aju barjääri, ent võivad mõjutada närvisüsteemi mõnes muus kehapiirkonnas. Praeguseks on tuvastatud mitmeid mikroorganisme, mis toodavad mingit konkreetset virgatsainet. Järgnevalt nimetan ära mõned seosed ainete ja bakterite vahel ning millist valdkonda need mõjutavad. Need seosed on küll keerukad ja laiahaardelised ning praeguste andmete põhjal ei ole nende bakterite manustamine toidulisandina meeleolu korrigeerimise eesmärgil veel näidustatud. Esitan selle nimekirja lihtsalt näitena selle kohta, kui tähtis on mikrobioota tervis ja mitmekesisus meeleolu ja käitumise seisukohast.

• Atsetüülkoliin: tähelepanu (Lactobacillus)
• Dopamiin: tasu ehk sarrustusega seotud käitumine (Bacillus, Serratia)
• Gamma- aminovõihape (GABA): rahustav (Lactobacillus , Bifidobacterium)
• Noradrenaliin: võitle-või-põgene reaktsioon (Escherichia, Bacillus ja Saccharomyces)
• Serotoniin: rõõm (Streptococcus, Escherichia ja Enterococcus)

Uuringud soolestiku ja aju seostest on alles lapsekingades, ent juba praegu tundub see valdkond äärmiselt paljutõotav. Järgnev loetelu annab aimu võimalikest suurtest läbimurretest, mis võivad meid peagi ees oodata.

Ühes uuringus märgiti, et soolemikroobide koosseisu muutused on seotud oluliste muutustega meeleolu, valu ja tunnetusega seotud käitumises. Veelgi enam, mikrobioomi siirdades on õnnestunud muuta hiired vastavalt julgemaks ja uudishimulikumaks või aremaks ja ärevamaks.

Samas artiklis märgiti lisaks, et soolebakterite mõju närvisüsteemile on sedavõrd kaugeleulatuv, et «aju–soole telge» tuleks nimetada hoopis «mikrobioomi-aju-soole teljeks».

Ühes ülevaateartiklis (kus väljavaatesse kasutada probiootikume depressiooniravis suhtuti üpris entusiastlikult) märgiti, et probiootikumid suhtlevad ajuga, kasutades mitmeid erinevaid radu: närvisüsteemi, endokriinnäärmeid ja immuunsüsteemi.

Tervete inimestega läbiviidud platseebokontrollitud uuringus leiti, et need, kes said kuu aega mitut bakteritüve sisaldavat probiootikumi, keskendusid oluliselt vähem negatiivsetele asjadele ja neil oli oluliselt vähem agressiivseid mõtteid.

Katses hiirtega leiti, et probiootikumi L. rhamnosus´e (JB-1) pidev manustamine vähendab stressi ja ärevusega seotud käitumismustreid. Ühe katse läbi viinud teadlase sõnul oleksid hiired justkui (antidepressant) Prozacit saanud. Ka närvisüsteemi signaalmolekulide tase normaliseerus märgatavalt.

Tekkimas on täiesti uus teadusharu nimega psühhobiootika, mis peegeldab soolemikroobide ja aju kahesuunalist vastasmõju.

Loomkatsetes on leitud, et probiootikumid vähendavad stressi. Ühes inimuuringus leiti, et operatsioonieelne kahenädalane probiootikumidekuur vähendas operatsiooniga kaasnevat stressi. Teises inimuuringus näidati, et juba ainuüksi prebiootikumide manustamine vähendab stressi mõju ja parandab prognoosi.

Probiootikumide manustamine leevendas maksatsirroosist põhjustatud dementsust.

Soovituslikud abinõud

Lisaks soolestiku probiootikumide tasakaalu taastamisele on stressi, ärevuse ja meeleoluprobleemide leevendamiseks ning keskendumisvõime parandamiseks abi ka piisavast vee tarbimisest ja järjekindlast füüsilisest aktiivsusest, sest need muudavad aju varustamise veresuhkruga ebastabiilsemaks.

Muud võimalused

Tundub, et oomega-3-rasvhapete sisalduse tõstmine veres pidurdab ajumahu kahanemist, mis on kahtlemata väga teretulnud toime. Olen alati soovitanud Nordic Naturalsi tooteid, mis on täiesti puhtad ja värsked. Lisaks on tegemist keskkonnateadliku ettevõttega. Praktiliselt kõik vitamiinid ja mineraalid mängivad närvisüsteemi talitluses oma osa. Multivitamiini tarvitamine tagab nende piisava taseme.