Epi Tohvri esitleb mahukat monograafiat Tartu Keiserliku Ülikooli esimesest rektorist

Epi Tohvri 1072-leheküljeline monograafia on originaaluurimus Tartu keiserliku ülikooli esimesest rektorist ja ülikooli asutamisdokumendi koostajast Georges Frédéric Parrot’st. Viies mahukas peatükis käsitletakse Parrot’ erinevaid eluetappe Lääne-Euroopas, Liivimaal ja Peterburis ning tema mitmekülgset tegevust ajastu laiemas haridus-, teadus- ja sotsiaalpoliitilises kontekstis.

Tänu Parrot’ ainuisikulisele tegutsemisele avati kõrgemate haridusasutuste uksed ka maarahvale. Sellel otsusel oli hindamatu väärtus eesti ja läti rahva hariduspüüdlustele ning hilisemale omariikluse sünnile. Parrot’st sai ka lähedane sõber ja usaldusisik keiser Aleksander I-le ning arukas nõuandja keiser Nikolai I-le. Tema kirjade vahendusel valitsejatele on rekonstrueeritud autentne pilt 19. sajandi esimesel poolel toimunud olulisematest sündmustest Vene impeeriumis, millest selgub, et Parrot on oma ideede ja ettepanekutega osaliselt mõjutanud keisrivõimu toimimist ning aktiivselt kaasa rääkinud haridus- ning teaduspoliitika kavandamisel.

Raamat on rikkalikult illustreeritud, mis aitab lugejal paremini Parrot’ eluperioodidesse ning tema ajastusse sisse elada.

Kirjade tõlked prantsuse keelest on teinud Marge Käsper, raamatu sisutoimetaja on Tõnu Tannberg.