Raamatusoovitused: vahvad raamatud, mis aitavad peagi algavaks kooliaastaks valmistuda

Timo Parvela «Ella ja sõbrad 1»

Populaarne soome kirjanik Timo Parvela pajatab esimese klassi tüdrukust Ellast, kellele meeldib väga koolis käia, sest tal on sõbralikud klassikaaslased ja tore meesõpetaja. Üheskoos õpitakse koolimajas, kuid käiakse rohkelt ka väljasõitudel, külastatakse teatrit, muuseumi ja loomaaeda. See kõik ei möödu aga sugugi ilma sekelduste või äpardusteta. Enamasti lõpeb kõik siiski kenasti, nii et lapsed ja õpetajagi on kogemuse võrra rikkamad – õpime ju kõik kogu elu. Sarjas on ilmunud ka «Ella ja sõbrad 2» (2014), «Ella Lapimaal» (2015), «Ella ja rokkstaar» (2015), «Ella merereisil» (2016), «Ella. Ettevaatust, lapsed!» (2017), «Ella ja seitse ohmut» (2018) ning «Ella ja Eff Üks» (2019).

Piret Raud «Tobias ja teine B»

Tobias on 8-aastane ja käib teises B klassis. Poiss hindab väga oma õpetajat Liina Laksi ja kaaslasi, olgu nad nii eriilmelised kui tahes. Üheskoos nauditakse koolielu täiel rinnal, kas siis ilusaimat suvemälestust maalides, nunnukonkursil osaledes või karnevaliks valmistudes. Peale koolitundegi saab klassikaaslastega igasugu vahvaid asju ette võtta: projekte teha, Kirillil külas käia või kammerlikku sünnipäeva pidada. Ja kui siis vahepeal talvemasendus peale tuleb, pole sellestki miskit – toetav perekond ja sõbrad aitavad Tobiasel sellest kiiresti üle saada.

Grigori Oster «Õuduste kool»

Tuntud vene absurdikirjaniku Grigori Osteri jutukogumikust leiab paarkümmend verd tarretama panevat lugu koolist. Neis fantaasiarikastes ja naljakates juttudes tegutsevad tavaliste koolipoiste ja ‑tüdrukute ning õpetajatega kõrvuti ka deemonid, maniakid ja nõiad. Esemedki ses koolis pole tavalised, kui sa ablast tahvlilappi või  tantsivat luukeret just koolis kohanud pole. Kui lugeja end inspireerituna tunneb, võib ta ka ise jubejuttude kirjutamises kätt proovida. Raamatu lõpus on kolme loo algused, mille lõpud jätab kirjanik lugejaile endile kirjutada.

Ilmar Tomusk «Digipöörane kool»

Kui kooli vananenud arvutipargi  tahab ära osta Jaapani arvutimuuseum ning lubab selle asemel koolile kinkida moekaimad digividinad, on suurushullustust põdev direktor Margus Metsavaht kohe nõus. Ta soovib kooli muuta kõige digitaalsemaks kooliks kogu Eestis, kus õpikud ja vihikud on kuulutatud vananenuks ning kogu õppetöö toimub vaid interneti ja arvutite abil. Nii alustataksegi kooliaastat esimese klassi õpilastele mitte aabitsaid, vaid hoopis tahvelarvuteid jagades. Aktuski toimub teleülekandena. Kõik ei lähe aga siiski sugugi nii ladusalt, kui direktor on lootnud. Peagi ilmneb, et ka moodsaimatel õppeviisidel on omad vead.

Andy Mulligan «Ribblestrop»

12-aastast Sam Arthur Tacki ootab ees elu suurim seiklus. Ta vanemad saadavad ta uude internaatkooli. Kui poiss Ribblestropi kohale jõuab, ootab teda ees veidraim õppeasutus, mida eales nähtud. Sellel on poollagunenud koolihoone ja õpetajad, kellest igaüks on omamoodi kummaline. Kaasõpilasedki on kõike muud kui tavalised lapsed. Vaatamata kõigele tavapäratule, tunneb Sam end uues koolis hästi, eriti kui seikluste keeris tema ja ta sõbrad kaasa haarab.

David Almond «Minu nimi on Mina»

Ühe mõjukama kaasaja lastekirjaniku, inglase David Almondi raamat jutustab tüdrukust nimega Mina. Mina armastab väga öid, sest siis on kõik võimalik, ning linde, sest need oskavad laulda ja lennata. Samuti meeldib talle väga sõnadega mängida. Paraku aga pole Minal eriti sõpru. Ta on kaaslastest liiga erinev, teda kutsutakse vahel ka kummaliseks, veidraks, imelikuks. Mina on koduõppel, kuna ta ei sobi kooli, ei tavalisse ega ka erivajadustega laste omasse. Kas ja kuidas õnnestub tal sobituda ühiskonda ning jääda samas iseendaks? Mina-raamatule järgnevatest sündmustest saame lugeda jutustusest «Skellig» (Tiritamm, 2000).

Rohkem raamatusoovitusi ja suvelugemise nimekirjad leiad Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehelt http://elk.ee.