4 raamatut, mida J. K. Rowling peab kõige paremaks
20. juuli 2022, 08:50
/nginx/o/2022/07/20/14706225t1h6f74.jpg)
Üleilmselt tuntud kirjanik J. K. Rowling, kes kirjutab ka pseudonüümi Robert Galbraith alt, loeb muidugi ka ise väga palju. Aastate jooksul on ta intervjuudes ja usutluses maininud raamatuid, mis on talle enim muljet avaldanud.
Reading Addicts korjas nendest intervjuudest kokku mõned raamatud, mida J. K. Rowling on parimate lugemiskogemustena ära märkinud ja mida ta on teistelegi soovitanud. Näiteks meeldis talle lapsepõlves üle kõige lugeda raamatuid, mis jutustasid hobustest.
Jane Austen, «Emma»
Eesti keeles ilmunud kirjastuselt Kupar 2002
Emma Woodhouse, inglise kolkamõisniku nägus, kuid endast natuke liiga heal arvamusel tütar, kelle kohta Jane Austen ütleb: «Ta ei meeldi kellelegi peale tema enese», vajab hädasti pisut rullimist elu pesurulli all. Kõige rohkem toob talle pahandusi kaela tema kalduvus teisi paari panna, kuid ise ei ilmuta ta suuremat huvi meessoo vastu, kuni…
J. K. Rowling on korduvalt öelnud, et Jane Austen on tema lemmikkirjanik. «Emma» on omakorda tema lemmikraamat, mida ta on lugenud nii palju, et ei oskagi enam öelda, mitu korda.
Anna Sewell, «Must iludus»
Eesti keeles ilmunud kirjastuselt Ersen 1999
Mitte alati ei kohta hobused oma elus armastust ja õrnust. Sageli tuleb neil taluda julmust, ebaõiglust ja viletsust. Kaunis ja tundeerk hobune Must Iludus jutustab selles raamatus oma elust, vallatust varsapõlvest targa ema kõrval, nii headest kui ka hoolimatutest peremeestest, nii meeldivatest kui ka karmidest tööaastatest ja lõpuks rahulikest vanaduspäevadest. Musta Iluduse jutustuse põhjal võime mõista, et ka hobustel on tunded, nagu igal teiselgi elusolendil. Nemadki igatsevad hellust ja mõistmist ning oma peene vaistuga võivad vahel tunnetada palju rohkem, kui inimesed oma mõistusega selleks suutelised on.
Seda raamatut pidas J. K. Rowling oma lemmikuks lapseeas.
Louisa May Alcott, «Väikesed naised»
Eesti keeles ilmunud kirjastuselt Eesti Raamat 1995
«Väikesed naised» on kolmekümnesse keelde tõlgitud menuromaan, mis jutustab nelja tütarlapse elust möödunud sajandi Ameerikas. Neil tuleb ette nii lustakaid kui ka raskeid päevi. Üksteist abistades ja koduse armastuse toel tulevad nad kõigega toime. Romaani tegelaste populaarsusest läbi aastate kõneleb seegi, et teosest on tehtud neli filmi.
Loo kangelannat Jo Marchi peab J. K. Rowling oma lemmik kirjandustegelaseks. «Raske on ülehinnata, mida ta tähendas ühele väikesele lihtsale tüdrukule, keda kutsuti Jo’ks, kel oli käre iseloom ja põletav ambitsioon saada kirjanikuks,» ütles Rowling Timesile antud intervjuus.
Vladimir Nabokov, «Lolita»
Eesti keeles ilmunud mitu trükki, viimati kirjastuselt Hea Lugu 2017
«Lolita, mu elu valgus, mu niuete lõõm. Mu patt, mu hing. Lo-lii-ta: keeleots laskub suulaest kolm astet allapoole, et kolmandal korral puudutada hambaid. Lo. Lii. Ta.
Hommikuti oli ta Lo, lihtsalt Lo, neli jalga kümme tolli pikk, sokk ühes jalas. Teksapükstes oli ta Lola. Koolis – Dolly. Dokumentides – Dolores. Aga minu kaisus oli ta ikka Lolita.»
Nii kirjeldab raamatu minategelane Humbert Humbert oma pöörase ja meeleheitliku kire objekti, 12-aastast Lolitat. Vangikongis kohtuprotsessi algust oodates vaatab ta tagasi oma elule, mida pärast lapsepõlve õnnetut armulugu täidab nümfettide ihalus ja mis kohtumisel kauni Dolores Haze’iga muutub pöördumatult.
J. K. Rowling on öelnud, et kellegi teise käes oleks see süžee väärtusetu pornograafia, kuid Nabokov on selle kirja pannud kui traagilise armastusloo. Tema meelest sai autor suurepäraselt hakkama ja tegu on väga kvaliteetse kirjatööga.