Arvustus. Võimas fantaasialend, kuid loogikast jääb puudu

21. sajand. Sara ei ole kuskilt otsast harilik tüdruk. Ta on super tark, heas vormis, oskab vähemalt kümmet keelt, suudab häkkida igasse arvutisse, aga ka enda oma teiste eest kaitsta, on elanud eri paikades üle kogu maailma ja nii edasi, see nimekiri on pikk. Samuti ei tule Saral puudust rahast. Oma geniaalsusega oleks neiu võinud ammu kooli ära lõpetada, aga ta austab ema soovi ning nühib veel viimast aastat koolipinki. Ainuke asi, mida tüdrukul napib, on sõbrad ja sugulased. Tema ema sai hiljuti surma ning omaealistega Sara ei klapi. Pealegi on elu tüdrukule selgeks teinud, et niipea kui ta kellestki hoolima hakkab, siis too hukkub. Ometi otsustab neiu minna kaasa oma klassivenna Sebastiani plaaniga. 

Žanrilt on «Ekraani taga» kohati põnevik-spiooniromaan, teisalt aga noortekas. Esimene pool raamatust kruvis päris hästi pinget üles ja ootasin, et teises pooles saab korraliku madina ja peategelane saab viimaks oma võimetele vastavad katsumused, aga pidin paraku pettuma. Tugevate külgede rakendamine toimub rohkem lehekülgedelt väljas. Neiu ei olnud eriti meeldiv peategelane ning tema üleolev toon hakkas ajapikku närvidele käima. Ma ei saanud aru, miks ta Sebastiani talus, kuigi korrutas ise pidevalt, kuidas ta poissi ei salli. 

Autori fantaasialend on võimas ja seda ei olnud üldse tagasi hoitud. Tundus, et lugu on puhtalt tema vaimusünnitis ning ei ole tehtud eeltööd ehk otsitud puudutatud teemade kohta lisainformatsiooni. Seetõttu ei suutnud ta kõiki oma ideid ilusaks tervikuks siduda ning raamatus leidus palju ebaloogilisi kohti, mis pead vangutama panid. Näiteks matemaatikaõpetaja, kes elus vägistamissüüdistuste ja tippadvokaadist isa abil läbi lööb. Veel mäletan, et Sara seostas Caesari salatit Itaalia köögiga, kuigi see on pärit Mehhikost.

Kõige rohkem häiris mind, et kordagi ei mainitud, mis riigis ja linnas põhiline tegevus käis. See aitaks konteksti palju paremini mõista. Samas kõikide väljasõitude sihtkohad olid alati mainitud. Niimoodi ei saanud näiteks Prantsusmaale sõidu puhul hinnata, kaua see reis nüüd aega võtab. Vaikimisi kujutasin ette, et tegevus toimub Tallinnas, aga see võis vabalt olla ka ükskõik kus mujal. Raamatus kasutatavad nimed ei pakkunud ka eriti vihjeid, eriti kuna mitmed tegelased olid maailmarändurid.

«Ekraani taga» on filmilik romaan, kus lapsest saati teistest pea jagu üle olnud Sara saab teada, miks tema saatus selline on olnud. Raamatu loogika ei klappinud minu omaga ning puudu jäi ka eeltööst, aga sellest mööda vaadates oli huvitav jälgida autori fantaasialendu ning saada teada, kuhu lugu lõpuks välja jõuab. Oleksin tahtnud rohkem lugeda, kuidas Sara oma võimeid rakendab ning väljakutsetest jagu saab. Soovitan neile, kes on väsinud raamatutest, kus noor kangelane üleöö supervõimed saab, sest siin raamatus on need peategelasel algusest saati olemas ja ta ei väsi seda korrutamast. Carolinile edu ja jaksu järgmiste raamatute kirjutamisel!