/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
12.-14.07.2019 toimuvad XIV vilsandlaste päevad, mis toovad saarele kokku kohalikud ning siit erinevatel põhjustel võõrsile lahkunud vilsandlased ja nende järeltulijad. Alates 1993. aastast üle kahe aasta toimuvast üritusest on saanud oodatud kultuurisündmus, mille teeb sel korral veelgi erilisemaks raamatu «Vilsandi 100 lugu» ilmumine.
Seekordseteks ülemaailmseteks vilsandlaste päevadeks on valminud raamat «Vilsandi 100 lugu», mille esitlus toimub reedel, 12. juulil kella viie paiku paadikuuris.
«Eelmisel aastal Vilsandi külaseltsi koosolekul otsustasime, et teeme endale ja ka teistele Eesti 100 juubeli puhul ühe kingituse – kingime endile lood Vilsandist ja vilsandlastest läbi aegade,» selgitab idee autor Maria Mägi-Rohtmets. Aastataguses üleskutses kirjutas Mägi-Rohtmets vilsandlastele: «Oma lood peame ise kokku seadma. Pole vaja muretseda, et peaks pikki kirjatükke kirjutama hakkama, või et äkki ei oska piisavalt hästi sõnu seada. Lood võivad olla paarilauselised või paarileheküljelised, kas isiklikud läbielamised ja tunded või kellegi teise jutustatud meenutused või lihtsate juhtumiste kirjeldused. Kõik ei peagi olema lõbusad ja rõõmsad – ka valu ja vaev, viha ja raev kuuluvad meie juurde.»
Vilsandi 100 lugu on eelkõige kogukonna lugude kogumik, inimeste meenutused ja tunded saare elust enesest. Siin kirjutavad näiteks Kullapere Kadri ja Arvo, Tätte Margit, Sülla Mann, Lenin, Kolumaa Viktor, Vahemere Tiina, Männiku Indrek, Mändre, Küti ja Tolli talu omad jpt. Sekka on lisatud ka meie seast lahkunute lugusid, samuti Vilsandit külastanud ja siit inspiratsiooni saanud kirjanike, luuletajate, kunstnike ja loodusmeeste loomingut. On ju Vilsandil mõtisklenud Gustav Suits, Konrad Mägi, Anton Hansen Tammsaare, Eerik Haamer, Johannes Piiper, Fred Jüssi jpt suurmehed. Osa oma elust veetsid Vilsandil kirjanikud Juhan Saar, Heino Väli, Aleksander Suuman. Täna seavad saarel mõtteid sõnadesse Jaan Tätte, Tõnu Õnnepalu, Indrek Rohtmets, Markus Vetemaa ja selgub, et paljud teisedki.
Tekst raamatu tagaküljel teeb väikese kokkuvõtte: «Vilsandlaste ja Vilsandi sõprade poolt kirja pandud «Vilsandi 100 lugu» on värvikas kollaaž, mis hõlmab endas sisekaemuslikke isiklikke lugusid, südamlikke lapsepõlvemälestusi, armumislugusid, naljakaid, mõnikord isegi groteskseid palasid, aga ka ülevaatlikke teadusartikleid. Muuhulgas pajatatakse laevahukkudest, merekoletistest, jaanalindudest, piirivalvest, aga ka legendaarsetest karismaatilistest saaretegelastest.»
Raamatu valmimiseks tegid heast tahtest suure töö ära mitmed Vilsandiga seotud inimesed. «Teäri Lii ja tema tütar Hõbe, tütre kaaslane Mihkel ning Vahemere Tiina ja Raul – nemad on sellesse teosesse pannud oma hinge. Olgu nad tänatud! Kinnitan, et see on üks mõnus lugemine! Sellega jäädvustame osa ühe väikesaare elust kultuurilooks, mis kannab meie kultuuripärandit,» ütles Mägi-Rohtmets varjamatut uhkust tundes.
Raamatu Vilsandi 100 lugu idee-autor ja üks koostajatest on Maria Mägi-Rohtmets. Toimetajad ja koostajad on Lii Teär ja Tiina Randus. Kujundajad ja küljendajad Hõbe Ilus ja Mihkel Oksmann. Kaanekujundaja on Raul Kübarsepp, kaanel on kasutatud Konrad Mägi maali «Vilsandi maastik».
Raamat on kõvakaaneline, 272 leheküljeline teos hulgalise fotomaterjaliga. Raamatu andis välja MTÜ Vilsandi Külaselts. Väljaandmist toetas Rahvakultuuri Keskus Saarte Pärimuskultuuri Toetamise raames.