/nginx/o/2019/06/24/12295213t1h8519.jpg)
«Võrratu ravi. Organismi enesekaitse» on populaarteaduslik raamat, mille kirjutas immunoloogia professor Daniel M. Davis, kes panustas ise ka immunoloogilise sünapsiavastusse. Ta kirjutab viimastest teooriatest immuunsüsteemi toimimises ning nende teadmiste rakendusest näiteks vähiravis, tutvustab Laura-Kristiina Valdson tema teost oma raamatublogis.
Vähkkasvaja puhul mängib rolli immuunsüsteemi võime vähirakke tuvastada, seega on need omavahel tihedalt seotud. Tegu on üsna ambitsioonika raamatuga, sest tagasihoidliku 228-lehekülje sisse on mahutatud palju erialast teksti. Raamatu esimene pool keskendub immuunrakkudele ja nende avastamislugudele, teine pool immuunsüsteemile ning ravimitele.
Et tegu on raamatuga ravist, ei saa me üle ega ümber ravimitest. Farmaatsiatudengina hindasin eriti raamatu viimast peatükki, kus oli juttu immunomodulatoorsetest ravimitest. Nendega saab potentsiaalselt ravida ja/ või pikendada eluiga vähkkasvajate või autoimmuunhaiguste puhul. Näiteks mainiti Revlimidi (lenalidomiid), mida kasutatakse hulgimüeloomi ravis, pikendades osade patsientide eluiga. Tegu on kummalise ravimiga juba selle tõttu, et lenalidomiid on talidomiidi ohutum derivaat. Talidomiid on farmaatsia ajaloo üks kurikuulsamaid ravimeid, põhjustades loote väärarengut enam kui 10 000 lapsel. Seega, kui varem kasutati seda ravimit rasedatel naistel hommikuse iivelduse vastu, siis tänapäeval vähiravis.
Samuti on sellised bioloogilised ravimid nagu monoklonaalsed antikehad vähiravis aina olulisemal kohal. Raamatus on nendest mainitud näiteks ipilimumaabi, mida tohib alates 2011. aastast Euroopa Liidus välja kirjutada. Sünteetilised ravimid ei kao kuhugi ja nendel on palju eeliseid, aga keda huvitavad tulevikuravimid, siis vaadake bioloogiliste ravimite suunas.
Enne raamatu kättevõtmist hoiataksin, et ühest vastust «võrratu ravi» kohta sealt ei leia. Mida rohkem meditsiini kohta lugeda, seda ilmsemaks saab, et selles pole kunagi lihtsaid vastuseid. Osaliselt sellepärast, et võimalikke muutujaid (regulatoorsed T-rakud, vähirakkude mitmekesisus, geneetiliselt täiustatud immuunrakkude mürgisus, kõrvaltoimed) on liiga palju. Kõiki kasvajaid ei saa ravida üht tüüpi ravimiga, kuid mõned ravimid on üllatavalt efektiivsed. Teisest küljest võib üks ja sama ravim võib tekitada kahes eri patsiendis väga erineva immuunvastuse. See-eest leiab raamatust mõned huvitavad eksperimentaalsed suunad meditsiinis, ning erinevaid viise immuunrakkude mõjutamiseks efektiivsemate ravimite valmistamise eesmärgil.