/nginx/o/2019/06/19/12281392t1h3aac.jpg)
Loomingu Raamatukogus on ilmunud kreeka luuletaja, esseisti, nobelisti Jorgos Seferise esimene eestikeelne valikkogu «Müütiline jutustus. Logiraamat III». Raamatu on koostanud ja uuskreeka keelest tõlkinud Kaarina Rein, kes on varustanud luuletused põhjalike kommentaaridega ja kirjutanud raamatule luuletaja elu ja loomingut tutvustava pika saatesõna.
Jorgos Seferis sündis 1900. aastal Egeuse mere idarannikul Smürnas, ent oli noorukina sunnitud sealt lahkuma. Ta sai kahekümnendate alguses juuraalase kõrghariduse Pariisis, kus jälgis tähelepanelikult ka avangardluuletajate tegevust, ja asus pärast ülikooli lõpetamist tööle Kreeka diplomaatilises teenistuses.
Valikkogu esimene osa «Müütiline jutustus», mida on nimetatud ka T. S. Elioti «Ahermaa» Kreeka vasteks, ilmus luulekoguna 1935. aastal ja see märgib Seferise küpse loomeperioodi algust. Luulekogu kreekakeelne pealkiri «Mythistorēma», mis tähendab uuskreeka keeles romaani või fiktsiooni, sisaldab sõnu «müüt» (mythos), «jutustus» (istorēma) ning (aja)lugu (istoria), ning sama avar on ka luulekogu omailm. Meeleolu on nostalgiline ning räägib kadunud kodust ja «helleenluse valust», kui kasutada autori sõnu. Seferis seob napis ja kujundirohkes vabavärsis kreeka müüte, ajaloolisi sündmusi ja autori kaasaega, siin väljendub nii ajalooline järjepidevus kui ka ajaloo koorem. Samasugust ajaloolist sügavust on ka raamatu teises, lühikeses tsüklis «Gymnopaidia».
Raamatu kolmas osa «Logiraamat III» on näide Seferise hilisemast loomingust. See on kirjutatud põhiliselt viiekümnendate algupoolel pärast seda, kui ta oli Küprosel taas leidnud lapsepõlvemaailma. Selle meeleolu on helgem ja mängulisem, olulise teemakihistusena liituvad ka keskaeg ja varakristlik vaimsus. Jorgos Seferis pälvis Nobeli auhinna 1963. aastal «silmapaistva lüürilise loomingu eest, mis lähtub helleni kultuurimaailma sügavast tunnetusest».