Selguvad noorte loomevõistluse «Ood eesti keelele» parimad tööd

Põltsamaa Ühisgümnaasium ning Haridus- ja Teadusministeerium kuulutasid eesti keele aasta puhul tänavu jaanuaris välja loomevõistluse, kuhu olid oodatud 15-26-aastaste noorte erinevates žanrites tööd üldpealkirjaga «Ood eesti keelele».

Oodi vormiks võis olla kõne, räpp, luuletus või luulekava, laul, reklaam, filmiklipp, Eesti tunnuslause, disainitud ese vm. Žanripiirangud puudusid, esitada tuli kuni 10-minutiline video omaloomingulisest tööst. Videole tuli lisada kirjalikult vormistatud tekst töö pealkirja ning selgitusega, miks ja kuidas selle tööga eesti keelt ülistatakse.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert ning žürii liige Riina Koolmeister märkis, et noored võtsid üleskutse hästi vastu ning osalejate ring on lai – õpilased, üliõpilased, juba kõrgkooli lõpetanud nii Eestist kui Lätist, vahetusõpilased Šotimaalt ja Taanist.

Võistluse peakorraldajad, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajad Sirje Ääremaa ja Marika Nugis ütlesid, et noored on leidnud huvitavaid võimalusi eesti keele olulisuse rõhutamiseks. «Nad on keele auks luuletanud, mõtisklenud, räppinud, kõnet pidanud, loonud animatsioone, laule ja kunstiteoseid. Paljud konkursitööd on justkui terviklikud lühifilmid, mis väljendavad loojate lugupidavat suhtumist eesti keelde,» rääkis Ääremaa. «Nii nagu eestlased on kiitusega sageli kitsid, ei ole ka kõik oodid ülistavad ja ülevoolavad, vaid pigem mõtlikud, vahel murelikudki. Ometi jääb kõikides töödes kõlama hooliv suhtumine eesti keelde ja uhkus oma keele üle.»

Võistlusele esitati kokku 77 tööd, mille hulgast žürii valis 42 finalisti. Lõppvooru on vaatama kutsutud kõik osalejad, kuid esinemisvõimaluse saavad ainult finalistid.

Võistlustöid hindab žürii koosseisus: Riina Koolmeister (Haridus- ja Teadusministeerium), Ilmar Tomusk (Keeleinspektsioon), Triin Toomesaar (Kiusamisvaba Kool), Kersti Lepajõe (Emakeele Selts), Anti Reinthal (Balti Filmi- ja Meediakool), Maian Kärmas (luuletaja, ERRi toimetaja), Taavi Otsus (muusik).