Tõlkija Guntars Godins: «Kalevipoeg» on Lätis väga populaarne

Kui Eestis tuntakse läti kirjandust vähem, siis Lätis teatakse eesti kirjandust Guntars Godinsi selgitusel päris hästi, sest ilmunud on väga palju raamatuid. Juba tema ise on tõlkinud umbes nelikümmend raamatut läti keelde, aga aktiivseid tõlkijaid on teisigi. Kusjuures «Kalevipoeg» on Godinsi sõnul praegu Lätis väga populaarne.

Tõlkeauhinnale on Godins nomineeritud kahe teosega. Üks neist on «Seltsimees laps» ja teine on «Kalevipoeg». Eestlaste rahvuseepose intensiivsemaks tõlkimiseks kulus umbes viis aastat, sest selle jaoks tuli tõlkijal ka palju juurde uurida. Lisaks tekkis raskemaid momente seetõttu, et mõnele sõnale puudus lätikeelne vaste ja Godinsil tuli endagi keeleuuendaja roll võtta. Eepose tõlkimise kõrval tegi ta ka teisi töid ja nii juhtuski, et ta Friedrich Reinhold Kreutzwaldi «Kalevipojaga» paraalleelselt tõlkis Leelo Tungla «Seltsimees lapse» triloogiat.

Tutvustusõhtul rääkis Godins ka vahva loo sellest, et kirjutas Leelo Tunglale, kuidas tõlgib kaht teost korraga. Selle peale olevat Leelo Tungal vastanud, et võib-olla kokku tuleb siis «Seltsimees Kalevipoeg». Leelo Tungal on Gondisi meelest fantastilise keelekaustusega kirjanik, mistõttu ei olnud tema loomingut lihtne tõlkida. Samas oli see ka väga huvitav. Lätlased on «Seltsimees lapse» väga hästi vastu võtnud.

Hiljuti tõlkis Guntars Godins läti keelde ka Contra uue raamatu, mis kannab pealkirjaks sobivalt «Nii raske on olla lätlane». «Contra raamat läheb ka Lätis väga hästi,» kinnitas Godins. «Muidugi Contra on praegu pool-lätlane juba.» Uues luulekogus on küll rohkem neid luuletusi, mida tõlkija eesti keelest läti keelde tõlkis, aga seal on ka juba mõned sellised, mis Contra ise läti keeles kirjutas.